Lumetorm 12. märtsi ilmakaardil
1888. aasta suur lumetorm (Great Blizzard of 1888) oli Ameerika Ühendriikide kirdeosas 1888. aastal 11.–14. märtsini kestnud lumetorm. See oli üks Ameerika Ühendriikide ajaloo tugevamaid lumetorme. Lumetorm oli tuntud "suure valge orkaanina" (Great White Hurricane).
Torm halvas Ameerika Ühendriikide idaranniku Chesapeake'i lahest kuni Maine'ini. Maha sadas kuni 150 sentimeetriline lumekiht ning kuni 72 km/h (20 m/s) puhuvad tuuleiilid tekitasid kuni 15 meetri kõrguseid hangesid. Raudteeliiklus oli peatunud ja inimestel tuli kodudesse jääda kuni nädalaks. Samuti olid maas telegraafiliinid.
Lumetorm[]
Tänav New Yorgis pärast lumetormi. Paljud olid õhuliinid olid langenud ja olid ohuks linnaelanikele.
Lumetorm sai alguse Põhja-Carolina kohal tekkinud madalrõhkkonnast. Kui madalrõhkkond liikus 11. märtsil ida poole, ennustas Rahvuslik Ilmateenistus (National Weather Service; NWS), et see jätkab teekonda ookeani poole. Ameerika kirderannikule ennustati mõõdukat vihma ja tuult, kuid madalrõhkkond ei liikunud ennustatud teed pidi ja suundus hoopis põhja poole. Torm kogus avatud ookeanilt jõudu ja õhurõhk langes kiiresti.[1]
Enne lumetormi oli ilm pehme ja sadas vihma, kuid pärast õhutemperatuuri järksu langemist muutus sadu lumeks. Torm muutus tõsiseks varsti pärast 12. märtsi keskööd ja kestis vaibumatult poolteist päeva. Rahvusliku Ilmateenistuse andmetel sadas selle nor'easter'i kestel Connecticuti ja Massachusettsi osades maha üle 130 sentimeetriline lumekiht ning New Jersey ja New Yorgi osariigis kuni 100 sentimeetriline lumekiht. Vermonti põhjaosas ulatus lumekiht 50–75 sentimeetrini.
Lumehanged ulatusid teadete kohaselt New Yorgis ja Uus-Inglismaal üle majade katuste, 9–12 meetrini, kuid oli ka teateid selle kohta, et lumehanged oli katnud kolmekordsed majad. Suurim lumehang mõõdeti Brooklyni piirkonnas Gravesendis, kus lumehange ulatus 16 meetrini. Andmete kohaselt oli New Yorgi osariigis Saratoga Springsis lumekihi paksus 150 cm ja Albanys 120 cm, Connecticutis New Havenis 110 cm ja New Yorgis 56 cm. Lumetormiga kaasnesid ka tugevad tuuleiilid: anti teada kuni 129 km/h (36 m/s) puhuvatest iilidest, kuigi ametlike andmete kohaselt oli tugevamate iilide kiirus New Yorgis 64 km/h (18 m/s). Block Islandil ulatusid tuulepuhangud 87 km/h (24 m/s). New Yorgi Central Parki vaatlusjaama andmetel langes miinimumtemperatuur −14 °C-ni, ööpäevane keskmine õhutemperatuur oli −13 °C, mis oli märtsi ajaloo madalaim.
Torm jõudis nõrgenenuna ka Euroopasse, kus see põhjustas kahju vaid kariloomadele.[1]
Mõjud ja tagajärjed[]
Raudtee Brooklyni sillal lumetormi ajal
New Yorgis ei töötanud raudtee- ega maanteeliiklus mitu päeva ning lumehangede puhastamine New York, New Haven and Hartford Railroadi raudteeliinil Connecticutis Westportis võttis aega kaheksa päeva. Lumetormi tõttu tekkinud liiklusseisak oli üks põhjustest, miks rajati Ameerika Ühendriikidesse esimene metroo, mis avati üheksa aastat hiljem Bostonis. New Yorgi börs oli kaks päeva suletud. Ka paljud ärid olid suletud ning kohati tekkis toidupuudus.
Samuti oli häiritud telegraafiühendus, mistõttu puudus Kanadas Montréali ja suurem osa Ameerika Ühendriikide kirdeosa suuremate linnade. New Yorgi, Bostoni, Philadelphia, Baltimore'i ja Washingtoni, vahel mitu päeva ühendus. Pärast lumetormi hakati New Yorgis telegraafi- ja telefoniliine paigutama maa alla, et vältida nende langemist.
Päästeteenistus oli liikumisvõimetu, ja tules hävinud vara oli ainuüksi hinnanguliselt 25 miljonit dollarit (2016. aasta vääringus 660 miljonit dollarit). Lumetormi järel asutati New Yorgi osariigis Delansonis looduskaitseala Christman Bird and Wildlife Sanctuary, kui üks abielupaar hakkas lumetormi ajal linde toitma. Looduskaitseala võeti 1970. aastal ajaloolise tähtsusega mälestusmärgina muinsuskaitse alla.
Alates Chesapeake'i lahest läbi kogu Uus-Inglismaa ranniku jooksis tormis madalikule kinni või uppus üle 200 laeva, mille tulemusena hukkus vähemalt 100 meremeest. Lume sulades tekkisid paljudes kohtades üleujutused, eriti Brooklyni piirkonnas, mis ei asu merepinna tasemest kõrgel. Lumeuputuse tõttu lükati osa lumest ookeani. Läks mitu nädalat enne kui suurimad hanged sulasid. Ühe teate kohaselt sulasid viimased hanged alles juulis.[2] Lumetormis ja sellele järgnenud külmalaines hukkus üle 400 inimese, kellest 200 ainuüksi New Yorgis.
Mõned alad jäid Uus-Inglismaal tormist aga suures osas puutumata, näiteks kirjutas Massachusettsi linna Cambridge'i ajaleht Cambridge Press viis päeva pärast tormi, et "lumesadu oli siin läheduses võrdlemisi väike ja samuti ei kaasnenud sellega tugev tuul, millega võib lumekogust pidada pigem tühiseks, sest lumesügavus ei küündi kümne tollinigi [25 cm]".[3]
Galerii[]
_pg047_THE_BLIZZARD_OF_MARCH_1888_(PHOTO_BY_LANGILL).jpg "(King1893NYC) pg047 THE BLIZZARD OF MARCH 1888 (PHOTO BY LANGILL).jpg (150 KB)")
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 Campbell, Ballard C. (2008). Disasters, Accidents, and Crises in American History: A Reference Guide to the Nation's Most Catastrophic Events. Infobase Publishing, lk 156–157. ISBN 1-438130-12-0.
- ↑ "The Blizzard of 1888; the Impact of this Devastating Storm on New York Transit". nycsubway.org
- ↑ "The Great Storm". Cambridge Press. Cambridge, MA. 17. märts 1888.