(Jan_Abrahamsz._Beerstraten).jpg){kind=link}
Scheveningeni lahing Jan Abrahamsz Beerstraateni maalil
Esimene Inglise-Hollandi sõda oli aastatel 1652–1654 Inglismaa ja Hollandi vahel toimunud meresõda. See oli esimene neljast Inglismaa-Hollandi sõdadest.
Sõja põhjuseks olid kaubandusvaidlused. Sõda algas, kui Inglismaa ründas Hollandi kaubalaevu, kuid sõda läks peagi üle kahe riigi laevastike vaheliseks võitluseks. Kuigi Inglismaa laevastik võitles suurem osa lahingutest, kontrolliti vaid Inglismaa ümbruses olevaid meresid, ja pärast Inglismaa taktikalist võitu Scheveningeni lahingus 31. juulil (ukj 10. augustil) 1653, kasutas Holland väiksemaid sõjalaevu ja kaapreid, et vallutada enam Inglise kaubalaevu. 1653. aastal novembris oli Inglismaa nõus rahu sõlmima. Sõja lõpetas 1654. aasta aprillis sõlmitud Westminsteri rahu. Inglismaa üritas pärast sõda Inglismaa kaubandust Hollandi konkurentsi eest kaitsta, luues Inglismaa ja tema kolooniate vahel kaubanduse monopoli.