Osmanite sõdurid saadavad armeenlasi vanglasse tänapäeva Elazıği linnas 1915. aasta aprillis
Armeenlaste genotsiid või Armeenia genotsiid oli Esimese maailmasõja ajal Osmanite riigi armeenlastest elanike süstemaatiline hävitamine ja küüditamine, mille organiseerisid Türgi valitsevad ringkonnad.
Eri andmetel hukkus 1915.–1917. aastal 1,1–1,5 miljonit armeenlast. Türgi väitel hukkus lahingutes või nälja tõttu aga 300 000–500 000 armeenlast ja sama palju türklasi.
Armeenlaste genotsiidi alguspäeva loetakse 24. aprilli 1915, mil Osmanite impeeriumi valitsus arreteeris 250 armeenia kogukonnajuhti ja intellektuaali ning hukkus hiljem enamiku neist. Hukatute pered küüditati Ida-Türgi aladele, ent paljud surid teel.
Sellel järgnesid armeenlaste ülestõusud. Armeenlaste vara konfiskeeriti. Sagedased olid armeenlate saatmine töölaagritesse, deportreerimine, hukkamine, piinamine ja vägistamine.
Suurel osal armeenlastes õnnestust põgeneda ning nad jõudsid Lähis-Itta, Lääne-Euroopasse, USA-sse, kuid ka tänapäeva Armeenia Vabariigi aladele. Hinnanguliselt kolmest miljonist Türgi armeenlasest jäi Türgi aladele mõnikümmend tuhat.
Toimunut dokumenteerisid kaasaegsed lääne diplomaadid, misjonärid ja ajakirjanikud. Tänapäeval on 29 riiki ja mitmed rahvusvahelised organisatsioonid ametlikult tunnistatud armeenlaste massihukkamise genotsiidiks.