Cooki pangahoone varemed Rhyolite'is
Rhyolite on kummituslinn USA-s Nevada osariigis Nye maakonnas. See asub Las Vegasest umbes 190 km kaugusel loodes Surmaoru idaserva lähedal Bullfrog Hillsi mäeahelikus.
Rhyolite asutati 1905. aasta alguses ühena paljudest kaevanduslaagritest, mis tekkisid pärast maavarade avastamist ümbritsevates mägedes. Järgnenud kullapalaviku ajal kogunesid Bullfrogi kaevanduspiirkonda tuhanded kullaotsijad, kinnisvaraarendajad, kaevurid ja teenusepakkujad. Paljud neist suundusid Rhyolite'i, mis asetses kõrbes varjatud nõos piirkonna ühe suurima, Montgomery Shoshone'i kaevanduse lähedal. Tippajal, aastatel 1907–1908 võis seal elada hinnanguliselt 3500–5000 inimest.
Rhyolite kahanes peaaegu sama kiireseti kui oli tekkinud. Pärast seda, kui hinnalisemad maagid olid ammendunud, tootmine langes. Kaevandus suleti 1911. aastal. Selleks ajaks olid paljud töötud kaevurid mujale kolinud ning Rhyolite'i elanike arv langes alla tuhande. Juba 1920. aastal nimetati linna mahajäetuks. Pärast 1920. aastaid on Rhyolite'ist saanud turismiobjekt ja see on olnud paljude filmide võttekoht. Enamik sealseid hooneid on kokkuvarisenud või lammutatud. Rhyolite'i ajaloolist keskust haldab Maahaldusbüroo.
Nimede päritolu[]
Rhyolite'i mahajäetud kauplus, mis põles 2014. aasta septembris pärast välgutabamust maha
Rhyolite on saanud nime tardkivimi rüoliidi ingliskeelse nime järgi. See on värvuselt tuhmkollasest roosakas ja vahetevahel helehallika värvusega kivim, mis kuulub happelise koostisega kivimite rühma koos näiteks graniidiga, kuid on oluliselt vähem levinud.
"Bullfrogi" (inglk 'härgkonn') andsid maavarade otsijad Frank "Shorty" Harris ja Ernest "Ed" Cross, kes algatasid Bullfrogi kullapalaviku, nimeks oma kaevandusele. Robert D. McCrackeni raamatus "A History of Beatty, Nevada" on kirjutatud, et Harris oli 1930. aastal ühes intervjuus ajakirjale Westways öelnud, et nad leisid ühe "roheka või türkiissinise kivimi, mis oli kaetud suurte kollaste tähnidega ning sarnanes üsnagi konna seljaga". Bullfrogi kaevanduse järgi sai nime ka Bullfrogi mäeahelik.
Asukoht ja kliima[]
Rhyolite asub Nevada osariigis Nye'i maakonnas Amargosa kõrbe põhjaserval Bullfrog Hillsi mäeahelikus. Rhyolite paikneb Las Vegasest umbes 190 km kaugusel loodes, Goldfieldist umbes 97 km kaugusel lõunas ja Tonopah'st umbes 140 km kaugusel lõunas. Ligikaudu kuue kilomeetri kaugusel asub Beatty asula. Rhyolite'ist umbes ühe kilomeetri kaugusel lõunas möödub maantee Nevada State Route 374, mis ühendab Beattyt Surmaoruga.
Rhyolite on kolmest küljest, läänest, põhjast ja idast, ümbritsetud mäeahelikega ning asub merepinnast 1164 meetri kõrgusel. Bullfrog Hillsi kõrgeim tipp on Sawtooth Mountain, mis tõuseb Rhyolite'ist ligi 5 km kaugusel loodes 1829 meetri kõrgusele. Bullfrog Hillsis või selle serval asus veel mitu kaevanduslaagrit. Konkureeriv linn Bullfrog paiknes Rhyolite'ist umbes 1,2 km kaugusel edelas.
Rhyolite'is valitsevad Nevadale iseloomulikud kliimaolud: ere päikesepaiste, vähe sademeid, suur lume hulk kõrgemates mägedes, selge, kuiv õhk ja suured ööpäevased õhutemperatuuride erinevused. Maapind kuumeneb intensiivselt päeval üles ja jahtub öösel kiiresti ning isegi kõige kuumematele päevadele võivad järgneda jahedad ööd. Beattys, mis asub Rhyolite'ist umbes 150 meetrit madalamal, langeb aastas ainult 152 mm sademeid. Kõige soojem kuu on Beattys juuli, mil keskmine maksimaalne õhutemperatuur on 36 °C. Kõige jahedamad kuud on detsember ja jaanuar, mil keskmine maksimaalne õhutemperatuur 12 °C ning keskmine madalaim õhutemperatuur detsembris −3 °C ja jaanuaris −2 °C. Kuna Rhyolite asub piisavalt kõrgel mägedes, on seal võrdlemisi jahedad suved, kuid võrdlemisi pehmed talved.
Ajalugu[]
Buum[]
Charles M. Schwab (portree 1901) tegi suuri investeeringuid Montgomery Shoshone'i kaevandusse
9. augustil 1904 avastasid Frank "Shorty" Harris ja Ernest "Ed" Cross kulda Nevada edelaosas ühe mäe lõunapoolselt osalt, millele anti hiljem nimeks Bullfrog Mountain. Selles kohast võetud maagiproovi analüüs näitas, et selle suurim väärtus on 3000 dollarit tonni kohta (2016. aasta vääringus umbes 79 000 dollarit tonni kohta). Teade avastusest levis Tonopah'sse ja kaugemale ning peagi tormasid tuhanded lootusrikkad maavarade otsijad ja spekulandid alale, mis sai tuntuks Bullfrogi kaevanduspiirkonnana (Bullfrog Mining District).
Kullapalaviku puhkedes tekkisid selles piirkonnas kaevanduste juurde kiiresti asulad, millest suurimaks sai Rhyolite. See tärkas kõige lubavama avastuse, Montgomery Shoshone'i kaevanduse juures, kus 1905. aasta veebruaris hinnati maagiproovi väärtuseks kuni 16 000 dollarit tonni kohta (2016. aasta vääringus 421 000 dollarit tonni kohta). 1905. aasta jaanuaris kasvas algne kaheinimese kaevanduslaager kahe nädalaga 1200 elanikuga linnaks. Sama aasta juuniks oli seal elanikke 2500. Sel ajal oli seal 50 salooni, 35 mängulauda, mitu bordelli, 19 külalistemaja, 16 söögikohta, kuus habemeajajat, avalik supelhoone ning ilmus nädalaleht Rhyolite Herald. Igapäev sõitis Rhyolite'ist umbes 100 km kaugusel põhjas asuvasse Goldfieldi neli postitõlda. Postitõldadega konkureerivad autod vedasid inimesi Rhyolite'i ja Goldfieldi vahel ning teistesse linnadesse.
Ajalehe "Bullfrog Miner" 1907. aasta märtsi väljaande esileht
Montgomery Shoshone'i kaevanduse omanik Ernest Alexander "Bob" Montgomery ja tema vanemad müüsid kaevanduse 1906. aasta veebruaris töösturile Charles M. Schwabile. Schwab laiendas suures ulatuses kaevanduse tegevust: palkas tööle uusi kaevureid, avas uusi tunneleid ja kaevaõõsi ning ehitas maagi töötlemiseks suure freesi. Ta seadis sisse veetorustiku, finantseeris 160 km pikkuse elektriliini ehitamist Rhyolite'i ja sõlmis raudtee-ettevõttega Las Vegas and Tonopah Railroadi lepingu raudteeliini ehitamiseks kaevandusse. Viimaks oli Rhyolite'is raudtee-ettevõtteid koguni kolm. Esimene neist oli Las Vegas and Tonopah Railroad (LVTR), mis alustas regulaarseid sõite linna 14. detsembril 1906. Selle raudteedepoo ehitati California misjonimaja-stiilis ja selle ehitamise maksumuks oli umbes 130 000 dollarit (2016. aasta vääringus umbes 3,4 miljonit dollarit). Umbes pool aastat hiljem alustas põhja poolt regulaarteenust Bullfrog Goldfield Railroad (BGR). 1907. aasta detsembris alustas Rhyolite'is BGR-ilt renditud rööbastel sõite Tonopah and Tidewater Railroad (TTR). TTR-i raudteeliin ehitati kolemaniidi lasunditeni Surmaorus ja see ulatus samuti kullaväljadeni.
1907. aastaks elas Rhyolite'is vastavalt Richard E. Lingenfelteri teoses "Death Valley & the Amargosa: A Land of Illusion" esitatud andmetele umbes 4000 inimest. Russell R. Elliott hindab raamatus "Nevada's Twentieth-Century Mining Boom" aastatel 1907–1908 elanike arvuks 5000 ning märgib, et "täpseid rahvastiku arve buumi ajal on võimatu hankida". Alan H. Patera väidab raamatus "Rhyolite: The Boom Years", et "hinnanguliselt ulatus elanike arv tippajal 6000–8000-ni, kuid linn ise ei nõuelnud ajalehtede kaudu kunagi rohkem kui 3500". Ajalehtede hinnangul elas Bullfrogi kaevanduspiirkonnas 6000 inimest, mis hõlmas Rhyolite'i, Bullfrogi, Gold Centeri ja Beatty linnad ning samuti kaevanduslaagrid suurte kaevanduste juures.
1907. aastal olid Rhyolite'is betoonist kõnniteed, elektrivalgustus, kanalisatsioon, telefoni- ja telegraafiliin´id, politsei- ja tuletõrjejaam, haigla, kool, raudteejaam ja -depoo, vähemalt kolm panka, aktsiabörs, ooperimaja, avalik bassein, kaks kirikut ning tegutses päeva- ja nädalalehed. Kõige esinduslikum hoone oli Golden Streetil asunud kolmekorruseline pangahoone John S. Cook and Co. Bank. See valmis 1908. aastal ja selle maksumus oli üle 90 000 dollari (2016. aasta vääringus 2,37 miljonit dollarit). Suurem osa kuludest läks Itaalia marmorist treppide, imporditud vitraažakende ja teiste luksusesemete arvele. Hoones paiknesid maaklerifirma, postkontor ja pank. Teised suurimad hooned olid raudteedepoo, kolmekorruseline Overbury Block ning kahekorruseline ja kaheksa klassiruumiga koolihoone. Tom T. Kelly-nimeline kaevur ehitas 1906. aasta veebruaris üle 50 000 ära visatud õlle- ja likööripudelist Bottle House'i. 25. märtsil 1907 alustas tegevust aktsiabörs Rhyolite Mining Stock Exchange, millel oli 125 liiget, teiste seas pankureid New Yorgist, Philadelphiast, Los Angelesest ja teistest suurtest linnadest. Esimesel päeval vahetas omanikku 60 000 aktsiat ja teise nädala lõpuks ulatus see arv 700 000-ni.
Langus[]
Kuigi kaevandus tootis esimese kolme aastaga kullakangides enam kui ühe miljoni dollari (2009. aasta vääringus 24 miljonit dollarit), langesid selle aktsiad 23 dollarilt (vanas vääringus) aktsia kohta vähem kui kolme dollarini. 1908. aasta veebruaris leidis vähemuses aktsionäride komitee, et kaevandus oli ülehinnatud ning nad palkasid Briti kaevandusinseneri ülevaatust tegema. Inseneri aruanne oli ebasoosiv ja uudised sellest põhjustasid aktsiaväärtuse äkilise edasise languse kolmelt dollarilt 75 sendini. Schwab väljendas pettumust, kui ta sai teada, et ostetud kaevandus osutuks tegelikult alaväärtuslikuks. Kuigi kaevandus oli jätkuvalt tulutoov, ei avastatud 1909. aastal enam ühtegi uut maagisoont ja järelejäänud maagi väärtus langes püsivalt. 1910. aastal töötas kaevandus suuremast osast aastast kahjumiga ning see suleti 14. märtsil 1911. Selleks ajaks olid aktsiad börsil langenud 10 sendini ning kukkusid seejärel nelja sendini ja pärast seda aktsiatega kauplemine lõppes.
Rhyolite'i koolimaja varemed
Rhyolite hakkas alla käima juba enne kaevanduse sulgemist. Ligikaudu samal ajal, kui Bullfrogi kaevandustes lõppes kõrgekvaliteetne maak, suunas 1906. aasta San Francisco maavärin kapitali ümber Californiasse ning katkenud raudteeühendus ja 1907. aasta majanduslangus piirasid kaevanduste arendamiseks vajalikku rahastamist. Kuna piirkonna kaevandused vähendasid tootmist või lõpetasid tegevuse, lahkusid töötud kaevurid Rhyolite'ist mujale tööd otsima, ettevõtted pankrotistusid ning 1910. aasta USA rahvaloenduse kohaselt oli linna allesjäänud ainult 675 inimest. Kõik linna kolm panka sulgesid uksed 1910. aasta märtsiks. Ajalehed, millest viimasena Rhyolite Herald, lõpetasid kõik ilmumise 1912. aasta juuniks. Postkontor suleti 1913. aasta novembris. Viimane rong lahkus Rhyolite'i raudteejaamast 1914. aasta juulis ning Nevada-California Power Company lülitas elektrivoolu välja 1916. aastal, misjärel eemaldati ka elektriliinid. Linn oli juba peaaegu mahajäetud ja 1920. aasta rahvaloenduse kohaselt elas seal veel kõigest 14 inimest. Aastal 1922 leidis Los Angeles Times linnast ainsa elanikuna 92-aastase mehe, kes suri 1924. aastal.
Suurem osa Rhyolite'i allesjäänud infrastruktuurist kasutati ära ehitusmaterjalina teistes linnades ja kaevanduslaagrites. Terved hooned viidi Beattysse. Kaevuriteühingu hoonest sai Beattys vana linnavalitsushoone ning kahetoalised elumajad viidi ära ja pandi mujal uuesti kokku. Paljude hoonete osasid kasutati Beaty kooli ehitamiseks.
Kummituslinn[]
Suurem osa Rhyolite'ist on varemetes, välja arvatud see pudelitest ehitatud maja Bottle House
Rhyolite'i ajaloolist keskust haldab Maahaldusbüroo. Rhyolite on tänapäeval USA lääneosa üks kõige enam fotografeeritud kummituslinnu. Enamik hooneid on varemeis, kuid pudelitest ehitatud maja Bottle House'i taastas Paramount Picturesile kuulunud filmiettevõtte Famous Players-Lasky aastal 1925 tummfilmi "The Air Mail" võtete jaoks. Cook Bank Buildingi varemeid kasutati 1964. aastal filmis "The Reward" ja uuesti 2004. aastal filmis "Saar" ("The Island"). Rhyolite'i kasutas Orion Pictures filmi "Cherry 2000" (1987) võtete jaoks, milles kujutati Ameerika ühiskonna kokkuvarisemist. Rhyolite'is toimusid samuti filmi "Kuuekeelne samurai" ("Six-String Samurai"; 1998) osad võtted.
Elamisvagun, mida kasutati bensiinijaamana
Turism hakkas Surmaorus ja selle ümbruses õitsema 1920. aastatel. Sel ajal hakkasid suveniirimüüjad Rhyolite'is nädalavahetustel müüma kivimeid ja pudeleid. 1930. aastatel hankis Beattys elav Revert Mercantile Union Oili edasimüügiõiguse, ehitas Beattysse bensiinijaama ja paigutas pumbad teistesse kohtadesse, sealhulgas Rhyolite'i. Rhyolite'i bensiinijaam koosnes vanast elamisvagunist, mahutist ja pumbast, mida haldas kohalik omanik. Aastal 1937 sai raudteedepoost kasiino ja baar Rhyolite Ghost Casino, kus avati hiljem väike muuseum ja suveniiripood ning mis jäi avatuks kuni 1970. aastateni. 1984. aastal avas belgia kunstnik Albert Szukalski Golden Streeti ääres Rhyolite'i raudteedepoo lähedal skulptuuri "The Last Supper". Skulptuur on osa Goldwelli vabaõhumuuseumist (Goldwell Open Air Museum), mis asub kummituslinnast lõunas.
Barrick Bullfrogi kaevandus[]
Pärast 1920. aastat oli Rhyolite'is ja selle ümbruses peamiseks kaevandustegevuseks vanade maagitöötlemisjääkide ümbertöötlemine. Aastal 1988 avati Ladd Mountaini lõunanõlval uus kaevandus. Ettevõte Bond Gold rajas umbes 1,6 km kaugusele Rhyolite'ist maantee State Route 374 äärde karjääri. Aastal 1989 omandas selle kaevandusõigused Lac Minerals, mis avas seal 1991. aastal pärast uue maagisoone avastamist maa-aluse kaevanduse. 1994. aastal ostis kaevanduse maailma suurim kullakaevandamise ettevõte Barrick Gold ning jätkas Barrick Bullfrogi kaevanduses maagi kaevandamist ja töötlemist kuni 1998. aastani. Kaevandus töötles kokku umbes 2,5 miljonit tonni maaki ja tootis umbes 690 000 untsi (20 000 kg) kulda.
Montgomery Shoshone'i kaevanduse panoraam ja maagitöötluskeskus 1907. aasta alguses. Rhyolite paistab paremal kaugel taamal.
Vaata ka[]
Kirjandus[]
- Elliott, Russell R. (1966). Nevada's Twentieth-century Mining Boom: Tonopah, Goldfield, Ely. University of Nevada Press. ISBN 978-0-87417-133-4.
- Hall, Shawn (1999). Preserving the Glory Days: Ghost Towns and Mining Camps of Nye County, Nevada. University of Nevada Press. ISBN 978-0-87417-317-8.
- Lingenfelter, Richard E. (1988). Death Valley and the Amargosa: A Land of Illusion. University of California Press. ISBN 978-0-52090-888-8.
- Glass, Mary Ellen; Glass, Al (1983). Touring Nevada: A Historic and Scenic Guide. University of Nevada Press. ISBN 978-0-87417-074-0.
Välislingid[]
- Friends of Rhyolite
- Rhyolite, Nevada. Ghostowngallery.com
- Rhyolite'i kummituslinn. Rahvuslik Pargiteenistus