Suusatajad Norras Ballangenis 1925. aastal
Murdmaasuusatamine on talispordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vaba- ehk uisutehnikat.
Murdmaasuusatamine on kuulunud taliolümpiamängude võistluskavva alates esimestest taliolümpiamängudest 1924. aastal.
Kuni 1980. aastateni sõideti peamiselt ainult klassikalises stiilis. 1970. aastate lõpus hakkas soomlane Pauli Siitonen kasutama pooluisusammu ja see hakkas vaikselt maratonisõitjate seas levima. Rahvusvaheliselt tuntuks tegi uisusammu 1980. aastate alguses ameeriklane Bill Koch. Maailmameistrivõistlustel võisteldi vabatehnikas esimest korda 1987. aastal ja olümpiamängudel 1988. aastal. Alates sellest ajast on peetud võistlusi vaheldumisi nii klassika- kui ka vabatehnikas.
Eesti sportlased võistlesid sel ajal rahvusvahelistel võistlustel esmakordselt 1934. aastal Lahtis Salpausselkä suusamängudel, kuid tulemused olid tagasihoidlikud, näiteks üks selle ala parimaid eeslasi Jakob Tartu pidi leppima 71. kohaga. Esimese Eesti murdmaasuusatajana osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo 1936. aastal Garmisch-Partenkirchenis.
Läbi aegade on taliolümpiamängudel võitnud murdmaasuusatamises medali 21 riigi sportlased. Enim medaleid on võitnud Norra sportlased (107, sh 40 kulda), Rootsi (74, sh 29 kulda) ja Soome (76, sh 20 kulda). Eesti sportlased on taliolümpiamängudelt murdmaasuusamises võitnud seitse medalit, sealhulgas neli kulda, millega oleks Eesti kuldmedalite arvestuses seitsmes suusariik taliolümpiamängudel.