| Safransirmik | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
| ||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Chlorophyllum rachodes (Vittad.) Vellinga (nom. cons.) | ||||||||||||||
| Sünonüümid | ||||||||||||||
|
Chlorophyllum rhacodes |
Safransirmik (Chlorophyllum rachodes) on šampinjoniliste sugukonda kuuluv seeneliik.
Safransirmiku taksonoomia on segane. Mitte kõik autorid ei paigutada seda perekonda Chlorophyllum, vaid sirmiku perekonda (Macrolepiota). Samuti on suur segadus safransirmikuga sama tüüpi seente liigilise kuuluvusega.[1]
Kübar on vatjas-kiuline ja lihakas. Noore seenel on kübar kerajas, hiljem kumer, vanematel seentel lamenev.[2] Kübar on kaetud hallikaspruunide soomuste ja mügaratega. Kübara keskel on paljas kühm. Kübar on 8–15 cm, harva kuni 15 cm lai. Eoslehekesed on valged ja ei kinnitu jalale. Jalg on sihvakas, valkjas, paljas ja paksu rõngaga. Jalg on kuni 15 cm pikk ja kuni 1,5 cm jäme. Seeneliha on vatjas ja värvuselt valge. Eospulber on valjkas. Eosed on ellipsoidsed, mõõtmetega 9–12 × 6–7 mikromeetrit.[3]
Safransirmiku viljakeha värvub vigastamisel ja lõikel kiiresti (mõne sekundiga) punakaks.[3] Seenel puudub iseäralik lõhn ja maitse.[4]
Safransirmik kasvab rohtunud okasmetsades, iseäranis kuusikutes, lisaks kuusehekkides ja -tukkades, metsaservadel, puisniitudel ning võsastikes. Eestis esineb juulist oktoobrini väga sageli. Safransirmik on värskelt hinnatud söögiseen.[3]
Safransirmiku aedteisend
Safransirmikuga on väga sarnane selle aedteisend (Chlorophyllum rachodes var. bohemica või Chlorophyllum brunneum), kuid aedteisendil on kübaral suured tumepruunid soomused ja tema viljakeha värvub aeglaselt (minutitega) punaseks. Aedteised on erinevalt tüüpteisendist vähem levinud.[5] Erinevalt safransirmikust võib aedteisend põhjustada mürgitust. Euroopas ja Põhja-Ameerikas kasvab lisaks mürgine, safransirmikuga samasse perekonda kuuluv C. molybdites.[3] Sarnased liigid on ka suur sirmik (Macrolepiota procera) ning panter-kärbseseen (Amanita pantherina) ja kuning-kärbseseen (Amanita regalis).[2]
Viited[]
- ↑ "Eestis levinumad sirmikuliigid — kuidas metsas ära tunda". ärileht.ee. Vaadatud 16.9.2017
- ↑ 2,0 2,1 Safransirmik. seened.loodus.ee. Vaadatud 16.9.2017
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Kalamees, Kuulo; Liiv, Vello (2005). 400 Eesti seent. Eesti Loodusfoto, lk. 176. ISBN 978-9985-830-63-5.
- ↑ Chlorophyllum rhacodes. mushroomexpert.com. Vaadatud 16.9.2017
- ↑ "Kuidas teha vahet söödaval ja mürgisel safransirmikul?". Tarbija24.ee. Vaadatud 16.9.2017