Capitol Reefi rahvuspark
Capitol Reefi rahvuspark on rahvuspark USA-s Utah' osariigi keskosas. Rahvuspargi pindala on 979 km². Rahvuspark on tuntud geoloogiliste pinnavormide poolest, mis koosnevad värvirohketest, ligi kümne miljoni aasta vanustest kivimitest. Nimi "Capitol Reef" (sõna-sõnalt 'Kapitooliumi kaljuahelik') tuleneb antiiksest korallrahust moodustunud tohututelt kaljudelt, mis tekkisid sellesse paika mitu miljonit aastat tagasi, kui sellel alal asus meri. Rahvuspargi loodust iseloomustavad peamiselt looma- ja taimeliigid, kes on kohastunud taluma poolkõrbelist kliimat.
Rahvusparki ümbritsevaid alasid asustas 7.–17. sajandini Põhja-Ameerika indiaanlaste Fremonti kultuur ning seejärel paiutid ja jutid, kes tegelesid küttimise ja korilusega. Esimesed eurooplased saabusid Utah' lõunaosa piirkonda 18. sajandi lõpus. Esimesed asunikud, mormoonid, jõudsid sinna aastal 1875. Capitol Reef on alates 18. detsembrist 1971 rahvuspark.
Geograafia[]
Rahvuspark asub Utah' osariigi keskosas, ulatudes Wayne'i, Garfieldi, Emery ja Sevieri maakonda. Lähimad suurlinnad on Las Vegas üle 500 km kaugusel edelas, Salt Lake City üle 500 km kaugusel loodes ja Denver üle 600 km kaugusel kirdes. Vaatamata eraldatud asukohale, on rahvuspark kergesti ligipääsetav maanteedelt Interstate 15 ja Interstate 70. Rahvuspargi kogupindala on 978,95 km². Rahvuspargi pikkus põhjast lõunasse on umbes 110 km, samas kui selle laius ulatub idast läände 2 kilomeetrist kuni 20 kilomeetrini. Rahvuspark, mille nime võib tõlkida kui "Kapitooliumi mäeahelik", paikneb ligilähedaselt Waterpocketi kurru mäeaheliku ümbruses. Suured heledad liivakivist kuplid, mis on moodustunud antiiksest kivistunud korallrahust, meenutavad kujult USA pealinnas Washingtonis asuvat Kapitooliumi.
Pinnamood[]
Waterpocketi kurd
Kõrgem koht rahvuspargis asub Cathedral Valley juures (2516 meetrit). Madalaim koht asub rahvuspargi lõunaosas Halls Creeki oja kaldal (1209 meetrit üle merepinna).
Kogu rahvuspark paikneb Colorado platoo lääneserval. Rahvuspark on kuulus oma punakate kaljude poolest, mida võib näha kõikjal rahvuspargi läheduses. Capitol Reef asub veidi allpool Aquariuse platoo idaserva, mille kõrgeim mägi Boulder Mountain tõuseb kuni 3449 meetri kõrguseni.
Kliima[]
Rahvuspark asub niiske mandrilise kliima ja poolkõrelise kliima piiril. Talved on üsna külmad ja suved võrdlemisi kuumad. Kõige madalam mõõdetud temperatuur on −27 °C ja kõige kõrgem 36 °C. Külmakraade võib esineda peaaegu kõikidel kuudel aastas, kuid tavaliselt maist kuni septembrini õhutemperatuur alla nulli ei lange.
Talved võivad rahvuspargis olla karmid
Sademeid langeb rahvuspargis vähe. Peamiselt Vaikse ookeanilt tuleva niiskuse peatavad läänes asuv Sierra Nevada mäeahelik. Sierra Nevada ja rahvuspargi vahele jääval madalamal alal, Suures nõos, esineb kõrb. Tänu kõrgemale asukohale merepinnast, esineb rahvuspargis veidi rohkem sademeid kui madalamatel paiknevatel tasandikulistel kõrbealadel, kuid siiski vähem, kui kõrgemal paiknevas Bryce'i kanjoni rahvuspargis. Kõige vähem sajab juunis ja kõige rohkem augustis, vastavalt 8,5 mm ja 38 mm. Suve ilmestab Põhja-Ameerika mussoon, mis esineb USA keskosa kõrbelisetel aladel. Sel ajal, peamiselt augustis, võib pärastlõunasel ajal esineda tugevaid vihmahooge. Tugev rusuvool võib väiksed kanjonid kiiresti üleujutada. Talvel esineb lumesadu.
Hüdrograafia[]
Veesilm Capitol Reefi rahvuspargis
Rahvuspark kuulub täielikult Colorado jõe valglasse. Rahvuspargi põhjaosa jõed voolavad Fremonti jõkke, mis kulgeb läbi rahvuspargi lääneosast ja liitub Colorado lisajõe Dirty Deviliga. Rahvuspargi lõunaosas voolab Halls Creek, mis liitub samuti Colorado jõega kanjonis, mille hõlmab Powelli järv. Kaljumäestikust alguse saav Colorado jõgi voolab edelasuunas ja suubub 2250 km kaugusel lähtekohast California lahte Mehhikos. Kaljude vahel asub rahvuspargis laiali arvukad veesilmad.
Geoloogia[]
Cathedral Valley
Capitol Reefi geoloogilist ajalugu iseloomustavad permi ajastust (270 miljonit aastat tagasi) kuni kriidi ajastuni (80 miljonit aastat tagasi) pärinevad arvukad setted. Kivimite uuringud on näidanud, et piirkonnas asus esmalt meri, siis soo ja lõpuks kõrb.
Permi ajastul paiknes Utah ekvaatori lähedal asuva sooja mere põhjas. Mõni aeg hiljem, Põhja-Ameerika laama liikumise tagajärjel, kaugenes ala põhja poole ja algas troopilise kliimaga ajajärk. Tol ajal oli ala kaetud sooga, kus puud kasvasid kuumas ja niiskes kliimas. Põhja-Ameerika laam liikus edasi põhja poole ja selle keskosa muutus üha rohkem kõrbelisemaks. Sel ajal asusid piirkonnas suured kõrbed. Sellest ajajärgust pärit olevad liivasetetest tekkis näiteks Navajo liivakivi, mille punakas värvus ilmestab piirkonna geoloogilist maastikku. Navajo liivakivi kivimitest on moodustunud looduslikud kaared, mis on nähtavad paljudes kohtades Utah's. Järgnevalt piirkond vajus ja kattus tohutu sisemerega, kus kuhjusid uued settekihid.
Piirkonna pinnamoodi hakkasid lõpuks iseloomustama maakoore kurrud, millest Waterpocketi kurru mäeaheliku pikkus ulatub ligi 160 kilomeetrini. See kurd tõusis piirkonnas nähtavale 70–50 miljonit aastat tagasi, kui kogu ala tõusis Laramiidi orogeneesi käigus. Varem sadestunud setted paljastusid, muutsid kuju ja erodeerusid aja jooksul osaliselt.
Rahvuspargi üks silmapaistvamaid pinnavorme on Cathedral Valley ('Katedraali org') rahvuspargi põhjaosas. See on saanud nime keset orgu kerkivate kahe erkpunasest liivakivist monoliidi järgi, mis meenutavad kujult inimese ehitatud katedraale. Need on enam kui saja meetri kõrgused kallaknõlvadeta massiivid, mille kuju vormivad tuul ja vesi.
Elustik[]
Rahvuspark asub Coloroado platoo lääneosas Põhja-Ameerika külmade kõrbete ja Kordiljeeride lääneosa metsaste mägede servaalal, mis jaguneb Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuuri kohaselt kaheks ökoregiooniks. Maailma Looduse Fondi järgi paikneb rahvuspark Colorado platoo võsamaade ökoregioonis. Rahvuspargis on esindatud 900 taimeliiki ja 300 selgroogsete liiki.
Taimestik[]
Kaljumägede mänd ehk pinjon
Puudest on rahvuspargis levinud ameerika haab, kollane mänd, kaljumägede mänd ehk pinjon, kadakas Juniperus osteosperma, samuti marjapõõsas lepalehine toompihlakas.
Rohttaimedest on tavalisemad kõrrelised sale preeriarohi, Oryzopsis hymenoides ja Hilaria jamesii. Võsastikena kasvavad rebasheinaline Atriplex confertifolia, kolmehambaline puju, vinav jänesepõõsas ja määripõõsas. Ohustatud taimede hulka kuuluvad sarikaline Cymopterus beckii ja ristõieline Schoenocrambe barnebyi. Kaitse alla on võetud Wrighti tigekaktus, siniladvaline Aliciella caespitosa, korvõieline Erigeron maguirei ja liblikõieline Astragalus harrisonii.
Loomastik[]
Utahi rohtlahaukur
Imetajatest on esindatud mustsaba-hirv, baribal, puuma, tava-hallrebane, kanada kobras, urson, kõrbe-hallkarik, uuriklane Thomomys bottae, nahkhiirlased Myotis ciliolabrum ja Antrozous pallidus, vöötsaba, kärp, skunk Spilogale gracilis, kollakõht-ümiseja, tava-kuldsuslik, oravlane Neotamias quadrivittatus, keksiklane Dipodomys ordii, valgesaba rohtlajänes (Lepus townsendii) ja hamsterlane Neotoma lepida. Ohustatud liikide hulka kuulub utahi rohtlahaukur.
Paljud rahvuspargis pesitsevad linnud on paiksed, ülejäänud läbivad seda rändel. Kõige tavalisemad linnud rahvuspargis on ameerika tuuletallaja, aasia kivikana, händ-ruugetuvi, piiritajalane Aeronautes saxatalis, koolibrilased Archilochus alexandri, Selasphorus platycercus ja rebaskoolibri, täpikrähn, lääne-mahlarähn, lääne-türanntikat, käbliklane Catherpes mexicanus, sarviklõoke, põhja-kammpääsuke, männi-sininäär, kadakatihane, Polioptila caerulea, punarind-rästas, metssäälik, jalakaturpial ja punatiib-turpial (Agelaius phoeniceus).
Rahvuspargis elutseb mitu liiki kahepaikseid, sh tiiger-tömpsuu, päriskonnaliste hulka kuuluvad Spea intermontana ja Spea hammondii ning kärnkonlased Anaxyrus boreas, Anaxyrus woodhousii ja Bufo punctatus, lehekonn Pseudacris triseriata ja konlane Rana pipiens.
Roomajatest on esindatud teiulane Aspidoscelis tigris, kärniguaanlased Sceloporus undulatus, Sceloporus graciosus ja külglaikleeguan ning pärisiguaanlane Sauromalus ater. Kõige levinumad maoliigid on rahvuspargis nastiklased Pituophis catenifer ja Masticophis taeniatus. Crotalus oreganus kuulub mürkmadude sekka.
Jõgedes elavad kalaliigid meriforell, vikerforell, Clarki lõhe, ameerika paalia, tähniline vöötnina, utahi gilaturb, must kärpsäga, päikeseahven, laiguline võldas ja laiuim-imikarp.
Ajalugu[]
Põlisameeriklased[]
Kaljujoonised rahvuspargi kaljul
Rahvusparki ümbritsevaid alasid asustas 7.–17. sajandini Põhja-Ameerika indiaanlaste Fremonti kultuur. See indiaanihõim on saanud nime samanimelise jõe järgi, mis voolab läbi piirkonna, kus avastati esimesed jäljed sellest kultuurist. Nende eluasemed paiknesid koobastes, sotsiaalne struktuur koosnes ainult paarist perekonnast. Nad elatusid korilusest ja küttimisest, kuid kasvatasid jõe lähedal lisaks maisi, kõrvitsat ja tepariuba. Toiduks korjasid seedermännipähkleid, rohttaimi, marju, taimede sibulaid ja mugulaid. Mais jahvati kivist pinnal teist kivi kasutades jahuks. Metsloomi (hirved, küülikud, linnud) tabati odaheitjaga (atlatl) ning vibu ja nooltega. Kala püüti võrguga.
Jalanõud, mokassiinid, õmmeldi kohalikust taimekiust, sh tääkliiliast, kuid mõnikord kaeti need metsloomade nahaga. Tegeleti savinõude valmistamisega.
Nad tegid kaljudele märke ja jooniseid, mis kujutasid nende eluviisi. Samuti kujutati joonistel loomi, näiteks hirvesid, linde, sisalikke ja madusid. Arheoloogidel ei ole kindlat seletust selle kohta, miks Fremonti kultuur piirkonnast kadus. On arvatud, et nad rändasid teistele aladele, näiteks kliimamuutuste tõttu. Järgmiselt läbisid piirkonda rändhõimud. Eurooplaste tulekul elasid piirkonnas paiutid ja jutid.
Eurooplased[]
Fruita koolimaja viljapuuaedade keskel
Eurooplaste asutus sai piirkonnas alguse alles 1875. aastal. Sel ajal saabusid sinna mormoonid, kes hakkasid tegelema põlluharimisega, kasutades põldude niistuseks Fremonti jõe vett. Esimene asula oli Junction, mis asus Fremonti jõe ja Sulphur Creeki oja ristumiskohas. Kuigi piirkonda tabasid sageli üleujutused, istutati viljapuuaedasid ja mormoonid elatasid end ära tööst. 1902. aastal nimetati asula ümber Fruitaks, kuid selle elanike arv ei ületanud kunagi üle kümne perekonna.
Capitol Reefi lähedal elanud mormoon Ephraim Portman Pectol pakkus esimesena välja idee Capitol Reefi kaitseala loomiseks. Võlutuna piirkonna maastikust ja Fremonti kultuuri jäänustest edendas ta seda plaani koos Joseph S. Hickmaniga. 1933. aastal valiti Pectol Utah' valitsusse ja ta võttis viivitamatult ühendust president Franklin Delano Rooseveltiga, pakkudes välja plaani piirkonnas Wayne Wonderlandi rahvusmonumendi loomiseks.
2. augustil 1937 kuulutas president Roosevelt 152,6 km² suuruse ala rahvusmonumendiks. 1943. aastal töötas vabatahtlikuna üks inimene rahvusmonumendi pargivahina. Alles 1950. aastal sai ta selle eest Rahvusparkide Teenistuselt töötasu. 1958. aastal saatis Rahvusparkide Teenistus Zioni rahvuspargist lisaks ka teise pargivahi. Rahvusmonumenti külastas sel ajal aastas umbes 56 000 inimest.
Rahvusparkide Teenistus otsustas 1960. aastatel osta maad erinevatelt maaomanikelt. Paljud kaitsealal asuvad eluhooned ja muud hooned jäeti hooleta või hävitati. Viimane mormooni pere lahkus rahvuspargi alalt 1969. aastal. Viljapuuaeda, kus asub umbes 2600 puud, säilitab aga siiani rahvuspargi personal. 1960. aastatel ehitati kaitsealale külastajate jaoks vastuvõtukeskus ja laagriplats. 1967. aastal külatas kaitseala 146 598 inimest ja kaitseala personali suurendati. 1968. aastal eraldati kaitsealale 870,3 km² maad. Rahvuspark loodi 18. detsembril 1971 president Richard Nixoni allkirjastatud aktiga.
Haldamine[]
Rahvusparki haldab Rahvusparkide Teenistus, mis allub Ameerika Ühendriikide Siseministeeriumile. Rahvusparkide Teenistuse iga-aastane eelarve on 2,361 miljardit dollarit (2005. aasta seisuga) ja see haldab riiklikke kaitsealasid, mille kogupindala on kokku umbes 340 000 km².
Rahvusparkide Teenistuse ülesanne on säilitada ja kaitsta loodus- ja kultuuririkkusi. 25. augustil 1916 sätestatud seadusega National Park Service Organic Act on rahvuspargi ülesanne edendada ja reguleerida rahvusparkide kasutamist, kaitstes maastikku, elustikku ja ajaloolisi paiku, et need jääks kahjustamata kujul ka tulevastele põlvkondale. Rahvuspargis on jahipidamine, kaevandamine, metsaraie ning looduslike ja kultuuriliste ressursside kasutamine ebaseaduslik. Samuti on keelatud nafta ja maagaasi ammutamine.
Igal aastal külastab rahvusparki vaatamata piiratud ligipääsu tõttu kaugusele suurtest linnadest umbes 600 000 inimest. Rahvuspargis töötab umbes 50 inimest, kes võtavad vastu külastajaid ja kaitsevad looduslikku keskkonda. Looduslikku keskkonda kaitstakse lisaks järelevalve ja võõrliikide hävitamisega. Rahvuspark panustab teadmiste pakkumisele looduslike ja kultuuriliste ressursside ning nendega seotud väärtuste kohta.
Turism[]
Rahvuspark on tuntud värvirikka maastikku poolest, mis meelitab igal aastal umbes 600 000 turisti. Rahvuspargi külastatus on aga võrreldes teiste lähedal asuvate rahvusparkidega väikseim, mida võib seletada suurema kauguse tõttu suurtest linnadest ja maanteedest. Näiteks külastab Suure kanjoni rahvusparki aastas üle nelja miljoni, Zioni rahvusparki üle kahe miljoni ja Bryce'i kanjoni rahvusparki miljoni külalise. Rahvusparki viivad teed on avatud aastaringselt, välja arvatud mõne riigipüha ajal.
Infrastruktuur[]
Hickman Bridge'i looduslik sild
Rahvuspargis on võimalik ööbida mõnel laagriplatsil. Hotellid asuvad lähedal paiknevates väikestes asulates või linnades, kelle majandus sõltub Capitol Reefi rahvuspargi turismist.
Rahvuspargi pargivahid võivad turiste soovil korral informeerida ja juhatada. Fruitas saab külastada mõnda mormoonide endist eluhoonet. Saagikoristusajal võivad külastajad Fruita viljapuuaiast ise puuvilju korjata, kuid korjatud puuviljade eest tuleb maksta. Viljapuuaias kasvavad õuna-, kirsi-, ploomi-, pirni-, virsiku-, aprikoosi- ja pähklipuud. Rahvuspargis on võimalik tegeleda veel ka mägironimise, jalgrattasõidu, kalastamise ja ratsutamisega.
Rahvuspargis on palju matkaradu, mis on sõltuvalt pikkusest ja kõrguste erinevusest erineva raskusastmega. Üks kergemaid matkaradu on Capitol Gorge (2 km), mille ääres võib kanjonis näha veesilmasid. Fremont Riveri matkarada (2 km) läbib viljapuuaeda. Hickman Bridge'i matkarada (1,6 km) on keskmise raskusastmega, mis möödub samanimelisest looduslikust kaarest. Kõige raskemad matkarajad on Cassidy Arch ja Navajo Knobs, mille pikkus on üle 2 km ja mille kõrgused merepinnast erinevad 200–500 meetri jagu.
Ümberkaudsed vaatamisväärsused[]
Rahvuspark on paljudele turistedele vaid üks peatuspaik. Palju vaatamisväärsusi asub Lõuna-Utah's ja Põhja-Arizonas. Selles piirkonnas asuvad Suure kanjoni rahvuspark, Zioni rahvuspark, Bryce'i kanjoni rahvuspark, Canyonlandsi rahvuspark ja Archese rahvuspark. Üks vaatamisväärsus on ka National Scenic Byway teedevõrgusikku kuuluv looduskaunis Utah State Route 12, mis ühendab Bryce'i kanjoni rahvusparki Capitol Reefi rahvuspargiga. Loodust võib nautida läbi kogu selle hõredalt asustatud piirkonna, eriti hiigelsuurel Dixie metsakaitsealal. Powelli järve ja Glen Canyon National Recreation Area pakub palju puhkamisvõimalusi. Lisaks rahvuspargile asub Capitol Reefi ümbruses mitu rahvusmonumenti: Grand Staircase-Escalante'i, Cedar Breaksi, Rainbow Bridge'i ja Vermilion Cliffsi rahvusmonument. Kõik need kohad pakuvad huvi oma eriliste looduslike maastike ning arheoloogiliste, geoloogiliste või paleontoloogiliste iseärasuste poolest.
Kirjandus[]
- Stinchfield, Rick (2010). Capitol Reef National Park: The Complete Hiking and Touring Guide. Westcliffe Publishers. ISBN 979-1565796423.
- Adkison, Ron (2001). Utah's National Parks: Hiking Camping and Vacationing in Utahs Canyon Country. Wilderness Press. ISBN 979-0899972428.
- Witt, Greg (2014). 50 Best Short Hikes in Utah's National Parks. Wilderness Press. ISBN 979-0899977256.