- Mississippi osariigi linna kohta vaata Philadelphia (Mississippi); filmi kohta vaata Philadelphia (film).
Philadelphia on linn USA-s Pennsylvania osariigis. Linnas elab 2017. aasta seisuga 1 580 863 inimest. See on elanike arvult osariigi suurim ja riigi kuues linn. Philadelphia linnastus elab üle seitsme miljoni inimese. Philadelphia hõlmab Philadelphia maakonna, mis on elanike arvult osasriigi suurim ja pindalalt tagantpoolt teine. Philadelphia asub Delaware'i jõe ääres.
Linna asutas 1682. aastal inglise kveekeri William Penn, kelle järgi linn ka nime on saanud. Linnast sai Pennsylvania provintsi keskus. Philadelphial oli oluline roll Ameerika revolutsioonis. Seal kohtusid Ameerika Ühendriikide niinimetatud asutavad isad, kes võtsid seal 1776. aastal vastu Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni. Lisaks võeti seal 1787. aastal vastu riigi põhiseadus, 1774. aastal kogus linnas Esimene Kontinentaalkongres ja see oli iseseisvussõja ajal üks riigi pealinnu.
19. sajandil kujunes Philadelphia oluliseks tööstuskeskuseks ja raudteede sõlmpunktiks. Linna saabus Euroopast arvukalt sisserändajaid, põhiliselt Iirimaalt, Itaaliast ja Saksamaalt. 20. sajandi alguses saabus linna riigi lõunaosast arvukalt afroameeriklasi. Kui 19. sajandi keskpaigas elas linnas veel ainult 120 000 inimest, siis 40 aastat hiljem juba üle miljoni. Järgmise poole sajandi jooksul kahekordistus elanike arv veelgi ning Philadelphia elanike arv saavutas haripunkti 1950. aastal, kui seal elas 2 071 605 inimest.
Philadelphia valitseb niiske lähistroopiline kliima. Suved on tavaliselt kuumad ja kõrge õhuniiskusega, kevaded ja sügised üldiselt pehmed ning talved mõõdukalt külmad. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on –3..4 °C, kuid soojalaine mõjul võib õhutemperatuur talviti sageli kerkida ka üle 15 °C. Juuli keskmine õhutemperatuur on 25 °C. Aastane keskmine sademete hulk on 1055 mm. Kõige enam sajab juulis (110 mm) ja kõige vähem veebruaris (67 mm). Lumesadu esineb peamiselt jaanuaris ja veebruaris. Kõige kõrgem registreeritud õhutemperatuur Philadelphias on olnud 41 °C, mis mõõdeti 7. augustil 1918. Kõige madalam õhutemperatuur on olnud −24 °C, mis mõõdeti 9. veebruaril 1934.
2015. aasta seisuga moodustasid Philadelphia elanikest valged 41,7%, mustanahalised 42,8%, ladinaameeriklased 13,4% ja aasialased 6,8%. 1970. aastal oli valgeid 65,6%, mustanahalisi 33,6% ja ladinaameeriklasi vaid 2,4%.
1775. aastal loodi linnas Ameerika Ühendriikide merejalavägi. Linnas asub riigi üks vanimaid, 1740. aastal asutatud Pennsylvania Ülikool. 1790. aastal alustas linnas tegevust riigi esimene börs. 1874. aastal avati linnas riigi esimene loomaaed.
Philadelphia asub 67 Rahvuslikku Ajaloolist Mälestusmärki ja UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Independence Hall.
Philadelphia on USA üks 13 linnast, kus tegutseb kõigis neljas Põhja-Ameerika tähtsaimas profiliigas mängivad spordiklubid: pesapalliklubi Philadelphia Phillies, ameerika jalgpalliklubi Philadelphia Eagles, korvpalliklubi Philadelphia 76ers ja jäähokiklubi Philadelphia Flyers. Lisaks tegutseb linnas Major League Socceri klubi Philadelphia Union.
Sõpruslinnad[]
Philadelphial on kaheksa ametlikku sõpruslinna:
|
Philadelphia siluett vaadatuna üle Delaware'i jõe Camdeni linnast New Jersey osariigis