Peruu on riik Lõuna-Ameerika lääneosas. Piirneb põhjas Ecuadori ja Colombiaga, idas Brasiiliaga, kagus Boliiviaga ning lõunas Tšiiliga, läänes on Vaikne ookean.
Etümoloogia 
Edit
Ajalugu Edit
Geograafia Edit
Geoloogiline ehitus ja pinnamood Edit
Kliima Edit
Taimestik Edit
Loomastik Edit
Kaitsealad Edit
Riik Edit
Haldusjaotus Edit
Rahvastik Edit
Demograafilised näitajad Edit
Suurimad linnad Edit
| Koht | Linn | Piirkond | Elanikke (2017) |
|---|---|---|---|
| 1. | Lima | Lima | 9 562 280 |
| 2. | Arequipa | Arequipa | 1 008 290 |
| 3. | Trujillo | La Libertad | 919 899 |
| 4. | Chiclayo | Lambayeque | 552 508 |
| 5. | Piura | Piura | 473 025 |
| 6. | Huancayo | Junín | 456 250 |
| 7. | Cusco | Cuzco | 428 450 |
| 8. | Chimbote | Ancash | 381 513 |
| 9. | Iquitos | Loreto | 377 609 |
| 10. | Pucallpa | Ucayali | 326 040 |
Majandus Edit
Valuuta Edit
Rahaühik on Peruu uus sol (PEN).
Kultuur Edit
Sport Edit
Sümboolika Edit
- Rahvuslill on boliivia inkalill.
- Rahvusloom on vikunja.
- Rahvuslind on andi kaljukukes.
- Rahvuspuu on kiinapuu.
Lipp Edit
Võeti kasutusele 1825. Punane sümboliseerib vabaduse nimel valatud verd ning valge rahu ja õiglust.
Vapp Edit
Võeti kasutusele 25. veebruaril 1825. Vapikilp on jaotatud kolmeks väljaks. Ülal vasakul on helesinisel taustal Peruu rahvuslooma vikunja kujutis, mis sümboliseerib Peruu loomastikku. Ülal paremal on valgel taustal kiinapuu, mis sümboliseerib maa taimestikku. Alumisel punasel väljal on kuldse küllusesarve kujutis, kust mündid välja pudenevad, see sümboliseerib riigi mineraalseid maavarasid.
Hümn Edit
Riigihümn on "Somos libres, seámoslo siempre". Sõnad José de la Torre Ugarte, viis José Bernardo Alcedo. Riigihümnina 1821. aastast.
