Penani naine
Penanid on Malaisias ja Bruneis elav rahvas. Nad kuuluvad Orang Ulu ('ülemjooksu') rahvaste hulka. Penanid olid ajalooliselt nomaadid ja nad on üks viimaseid küttidest-korilastest rahvaid. Nad kõnelevad austroneesia keelkonda kuuluvat penani keelt.
Suurem osa penanidest elab Malaisias Sarawaki osariigis, kus neid elas 2010. aastal 16 281, kellest praeguseks vaid 200 elab traditsioonilise nomaadi eluviisi järgi. Bruneis elab väike, umbes 300 penanist koosnev kogukond, kellest umbes pool on omaks võtnud islami.
Suurema osa penanide kogukondadest oli nomaadse eluviisiga kuni 20. sajandi keskpaigani. Alates sellest ajast on penanid asunud elama valitsuse toel ehitatud pikkmajadest koosnevatesse küladesse. Eeskätt elavad sellistes külades koos teiste rahvastega läänepenanid. Idapenanid on säilitanud suuremal määral traditsioonilise eluviisi ja nad elavad üksikutes metsakülades.
.jpg){kind=link}
Valitsuse toel ehitatud pikkmajad Sarawaki osariigis
Nooremad penanide põlvkonnad kasvatavad toiduks riisi ja aedvilju, kuid traditsioonilised kogukonnad toituvad harilikult saagopalmilt saadavalt saagost ja džunglis kasvavatest puuviljadest ning peavad lisaks jahti metsloomadele, muuhulgas metssigadele, muntjakkidele ja kääbushirvlastele. Mets varustab penanisid kõigi eluks vajalikuga.
Penanid on silmapaistvad kütid. Nad kasutavad küttimiseks puhkpüssi, mis valmistatakse belianipuu puidust. Puhkpüssi valmistamine on väga aeganõudev töö. Puhkpüssi kasutatakse koos saagopalmist valmistatud mürginooltega, mille otstesse pannakse antšaripuult (Antiaris spp.) saadavat piimmahla. Mürgi valmistamiseks tuleb piimmahla keeta.
Penanisid ohustab nende põliste elupaikade vähenemine metsalangetuse tõttu. Penanid on rahvusvaheliselt tuntud oma alade tulihingeliste kaitsjatena.