FANDOM


Bra alt
Independent State of Papua New Guinea (inglise)
Flag of Papua New Guinea.png
Papua New Guinea (orthographic projection).png
PealinnPort Moresby
Ametlikud keeled inglise, tok-pisini, Hirimotu
Pindala
 -  Kogupindala 462 840 km2
Rahvaarv
 -  Rahvaarv 6 791 317 (2016)[1]

Paapua Uus-Guinea on saareriik Okeaanias Melaneesias. See koosneb Uus-Guinea saare idaosast ja seda ümbritsevatest väikesaartest. See asub Austraaliast põhjas Vaikse ookeani edelaosas ekvaatorist lõunas. Teised naaberriigid on Indoneesia, kellele kuulub Uus-Guinea saare lääneosa, ning merega eraldatud Mikroneesia Liiduriigid põhjas ja Saalomoni Saared kagus.

Riigi ligi seitse miljonit inimest kõnelevad sadu erinevaid keeli, kuna asustus on pikka aega koondunud väikestesse eraldatud küladesse. Suurbritannia, Saksamaa ja Austraalia valitsesid piirkonda 1900. aastastest kuni 1970. aastateni. 1975 iseseisvus riik Rahvaste Ühenduse koosseisus. Maagaasi-, nafta- ja kullavarude kasutamine on raskendatud, seega on peamine sissetuleku allikas jätkuvalt põllumajandus.

Geograafia Edit

Papua New Guinea BMNG

Paapua Uus-Guinea satelliitpilt

Paapua Uus-Guinea ja Indoneesia vahel kulgeb 850 km pikkune riigipiir mööda 141° meridiaani, välja arvatud Fly jõe juures, kus piir laieneb pikkuskraadist lääne poole. Paapua Uus-Guinea koosneb peasaarest Uus-Guinest ja üle 600 väiksemast saarest. Suurimad saared on Uus-Britannia ja Bougainville. Osad saared kuuluvad Vaikse ookeani tulerõngasse, kus esineb maavärinaid ja vulkaaniline aktiivsus. Ülejäänud saared on korallatollid, mis on enamasti ringi- või hobuserauakujulised ning on ümbritsetud madala laguuniga. Lõunasse jääb Torrese väinaga eraldatud Austraalia. Lähimad Torrese väina saared asuvad Uus-Guineast vähem kui 20 km kaugusel. Riigi pindala on 462 840 km². 85% pindalast moodustab maismaa ja 15% saared.

Pinnamood Edit

OwenStanleyJungle clad mountainsPapuaNew Guinea

Vihmametsaga kaetud Owen Stanley ahelik

Uus-Guineal domineerib selle pikisuunas kulgev noor keskmäestik, mille kõrgeim tipp on Paapua Uus-Guinea poolel Mount Wilhelm (4509 m). Mäed ulatuvad saare kitsa kaguosani, kus paikneb Owen Stanley ahelik (kõrgeim koht Mount Victoria, 4038 m). Mäed on teravatipulised, mõnedes kohtades ka väga järsud. Piirkond asub tektooniliselt laamade põrkekohas ja seal on palju aktiivseid vulkaane, näiteks Manam, Karkar, Lamington, Langila, Ulawun, Rabaul ja Bagana. Maavärinad, maalihked ja tsunamid on võrdlemisi tavalised. Umbes poole Paapua Uus-Guinea pindalast moodustavad madalikud. Lääneosas paiknevad suurel ja tasasel maastikul metsased, kus on rikkalik loomastik. Paapua Uus-Guineal on 5152 km rannajoont.

Hüdrograafia Edit

Uus-Guineas on suur jõgedevõrgustik. Niisketest mägedest saavad alguse arvukad kiirevoolulised jõed, millest pikimad on Fly (1200 km), Sepik (1126 km), Ramu (640 km) ja Purari (470 km). Paljud neist suubuvad Uus-Guinea edelarannikul asuvasse Paapua lahte ja moodustavad ulatusliku delta, kus paikneb üks maailma suurimaid soid. Paljud jõed on laevatatavad. Suurim järv on Lääneprovintsis paiknev Murray järv, mille ligi 500 km² suurune pindala võib vihmaperioodil neljakordistuda.

Kliima Edit

Paapua Uus-Guinea kliima on troopiline ja enamasti väga niiske. Uus-Guinea lõunaosa madalikel, rannikualadel ja väiksematel saartel püsib kõikide kuude keskmine õhutemperatuur 25 °C ümbruses, kuid kõrgematel mägedes langeb õhutemperatuur 5–15 °C juurde. Kõrgetel mäetippudel võib esineda lumesadu ja seal on isegi kohati väikseid liustikke. Saare põhjaosas püsib kuude keskmine õhutemperatuur 20–25 °C juures. Aastane sademete hulk on vahemikus alla tuhande millimeetri Port Moresby ümbruses kuni 6500 millimeetrini mägedes. Kagupassaadid toovad maist oktoobrini kuivema ja külmema ilma. Taifuunid põhjustavad detsembrist märtsini mõnikord üleujutusi ja erosiooni.

Loodus ja looduskaitse Edit

Lesser Bird of Paradise

Printsess-paradiisilind

Uus-Guinea oli arvatavasti osa hiidmandrist Gondwana, mis lagunes 65 miljonit aastat tagasi ning palju Uus-Guineas elavaid taime- ja loomaliike võib seetõttu kohtata ka Aasias, Austraalias, mujal Vaiksel ookeanil ja Aafrikas. Uus-Guineal on õhutemperatuuri ja sademete hulga tõttu suur kontrast mägede ja madalike vahel ning igal kõrgusel kasvavad erisugused taimed.

65% maa-alast on kaetud tiheda metsaga, millest enamik on troopiline vihmamets. Levinumad on palmid, bambused ja orhideelised. Lõunarannikul ja pealinna Port Moresby ümbruses on kuivem savannitaimestik ja mõnedes paikades leidub mussonmetsa. 2000–3500 meetri kõrgusel merepinnast kasvab mäestikumets. Seal on ülekaalus okaspuud ja pöögipuud, maapinnal leidub suuri sõnajalgu ja seeni. Ühele puule võib kinnituda üle 400 epifüütliigi. Üle 3500 meetri kõrgusel merepinnast valitseb karm alpiine taimestik. Mäetipud on paljad. Uus-Guinea rannikul, eriti Paapua lahe deltas, on mangroove.

8000 aastat tagasi oli Uus-Guinea ja Austraalia maaga ühendatud. Tänu sellele on nende loomastik üsna sarnane; mõlemal pool elab mitmeid endeemseid kukkurloomi, näiteks kängurud, kukkurhundid, opossumid, sipelgasiillased ja vombatid. Muudest loomadest elutsevad sh koerlased, sead ja maolised, samuti mitmed mürkmaod. Paapua Uus-Guinea linnustik on üks maailma liigirikkamaid ja mitmekesisemaid. Vihmametsades pesitseb umbes 700 liiki linde, sh haruldased, uhke sulestikuga paradiisilindlased, keda on kujutatud riigi lipul. Muudest lindudest on esindatud jäälindlased, tuvilased, papagoilased, sarvlindlased, kakaduulased ja kaasuarlased. Paapua Uus-Guineal on ka tähelpanuväärne putukate mitmekesisus. Seal on levinud maailma suurim ööliblikas Coscinocera hercules, kelle tiibade siruulatus on 25 cm, samuti tuhatjalgsed ning paljud liblikalised ja mardikalised. Paapua Uus-Guinea rannikuvetes elutsevad paljud kalaliigid, merikilpkonnad, vaalad, delfiinid, merimadulased jmt mereelukad, sh dugong ja lamantiin. Põhjarannikul on suuri korallriffe. Paapua Uus-Guinea veed on ühed parimad sukeldumiskohad maailmas.

Paapua Uus-Guinea suurim keskkonnaprobleem on vihmametsade hävitamine. Rahvusparkide rajamine on olnud aeglane, sest valitsus ei ole tahtnud sekkuda maaomandi tavadesse. Praegu on neli rahvusparki.

Ajalugu Edit

Varajane ajalugu Edit

PSM V52 D029 A marea in pinupaka

Elamu džungli serval (1887)

Uus-Guineas on leitud märke vähemalt 60 000 aasta tagusest inimasustusest. Esimesed inimesed saabusid ilmselt Kagu-Aasiast ja lõid saarele lihtsa, maaviljelemisel põhineva kultuuri. Uus-Guinea mägismaal viljeleti ühtede esimestena põllukultuure, nagu jamss, banaan ja kookospähkel. Põlluharijad lõid keerulise põllupidamise viisi, et saada võimalikult suure saagi. Kuna kliima ei võimaldanud toidukultuure pikka aega säilitada, ei tekkinud ka märkimisväärset jõukust ega konflikte naaberpõlluharijate vahel. Lühikesed, kuid metsikud lahingud peeti territooriumite ja vara pärast, enamasti orgudes, kus pakkusid kaitset ümbritsevad külad mäenõlvadel.

Umbes 3000 aastat tagasi saabusid Indoneesiast austroneeslased, kes asusid põhiliselt Uus-Guinea põhjarannikule. Inimesed asusid väikestesse rühmadesse, kelle elukohti eraldas läbimatu mets. See tingis paljude erinavate keelte sünni, kuid mitte kindla valitsemise või keerulise sotsiaalstruktuuri tekke. Selle asemel olid esmasteks sotsiaalseteks üksusteks hõimud ja klannid. Kaua aega enne eurooplaste tulekut vahetasid paapuad maa- ja veeteid kaudu saagot, keraamikat, merikarpe, soola ja kivikirveid. Motu rahvas sooritas kaubareise hiri'id Paapua lahes ja Kagu-Aasias. Hiina kaupmeestelt saadi klaashelmeid, metalltooteid, riiet ja portselani.

Eurooplaste tulek Edit

Eurooplased saabusid Uus-Guineale 16. sajandil ja andsid saarele selle praeguse nime – papua on tuletatud malaikeelsest sõnast, mis viitab melaneeslaste lokkis juustele, ja Uus-Guineaks nimetasid saare Hispaania maadeavastajad, kellele meenutasid saare elanikud Aafrika guinealasi. Saar ei pakkunud maadeavastajatele suuremat huvi, kuna seal ei paistnud olevat vürtse ja loodusvarasid. Enne eurooplaste tulekut ei tuntud kirja. Traditsioone ja tavasid anti ajaloo vältel edasi suuliselt. Saare siseosa oli pikka aega tundmatu. Suurem osa sisealadest arvati olevat asustamata, kuni 1930. aastateni, mil esimesed lennukid sellest piirkonnast üle sõitsid ning avastati üllatavalt tihe asustus koos haritud põllumaadega. Need rahvad olid seni olnud muust maailmast täielikult eraldatud. Keskosas on säilinud ka kõige traditsioonilisem eluviis.

Esimese eurooplasena püüdis Uus-Guinea koloniseerida 1793. aastal briti kapten John Hayes. Ta lõi Uus-Guinea lääneosas kindlustatud asula, kus kaubeldi muskaatpähkli, värvipuu juurtega ja tiikpuuga. Uus-Guinea jagati 1828. aastal. Holland sai saare praeguse Indoneesia osa ning saare lääne- ja kaguosa läks Suurbritanniale. 1870. aastatel hakkasid Uus-Guineal ja ümbritsevatel saartel kristlust levitama misjonärid, kelle mõju on märgata ka tänapäeva Paapua Uus-Guinea suures kristlaste osatähtsuses. Saare kirdeosas kasvavatest kookospalmidest olid meelitatud sakslased, kes võtsid selle ala enda valdusse 1884. Saksa valitsus võttis piirkonna lõpikult enda kontrolli alla 1899 ja nimetas selle Saksa Uus-Guineaks. Saksa valdusi haldas algselt Saksa Uus-Guinea Kompanii, kes tegeles kaubandusega ja rajas saartele istandusi. Pärast seniste valduste Saksa valitsuse kontrolli alla minemisega hoidis kompanii siiski jätkuvalt töös oma istandusi ja kaubandust. Loodi uusi teid ja seati üles haldusvalitsemist, kuid kohalike põlisrahvaste jaoks tehti vähe, kes töötasid odavalt sakslastele. Igal külal pidi olema lulutai ehk pealik, kes kogus makse ja pidi tagama külaelanike kuuletumise valitsuse korraldustele. 1906 loovutas Suurbritannia Austraaliale saare kaguosa, Briti Uus-Guinea.

Uus-Guineas tegid uurimistööd ka paljud tealased. Vene teadlane Nikolai Mikluhho-Maklai elas paapuate juures 1870. ja 1880. aastatel peaaegu neli aastat. Aastatel 19101912 tegi Paapua Uus-Guineas Fly jõe suudmeala uurimistööd Soome etnograaf Gunnar Landtman.

Esimese maailmasõja ajal okupeeris Austraalia Saksamaale kuulunud ala, mida 1921. aastast hakkas haldama Austraalia Rahvasteliidu mandaadi alusel. 1920. aastatel avastati Waus ja Bulolos kulda. Teises maailmasõjas vallutas saare 1941 Jaapan. See läks tagasi Austraalia valdusse 1945 pärast Jaapani lüüasaamist Uus-Guinea kampaanias. 1949 moodustati praeguse Paapua Uus-Guinea alale ÜRO Hooldusnõukogu hallatav Paapua ja Uus-Guinea Territoorium.

1951. aasta Lamingtoni vulkaanipurskes Põhjaprovintsis hukkus 3000–4000 inimest ja hävis 200 km² maastikku.

Iseseisvus Edit

Sir Michael Somare - 2009

Sir Michael Somare (2009)

1972. aasta valimiste järel moodustas Michael Somare ministeeriumi, mille eesmärk oli viia Paapua Uus-Guinea omavalitsuse kaudu järk-järgult iseseisvaks. Maa sai 1. novembril 1973 autonoomia ja 16. septembril 1975 sõltumatuse ning Somare sai riigi esimeseks peaministriks. Riigile läksid lisaks Uus-Guinea saarest idaosale ka lähedal paiknevad väiksemad saared. Uus riik liitus Briti Rahvaste Ühendusega, millega on selle riigipea Suurbritannia kuninganna Elizabeth II, keda esindab riigis kohapeal kindralkuberner.

Bougainville'il toimus aastatel 19881997 sissisõda Bougainville'i revolutsioonilise armee ja valitsusvägede vahel saare iseseisvumise eest. Separatistide mässus hukkus hinnanguliselt 3000 inimest. ÜRO rajas saarele oma poliitilise kontori. 2001 allkirjastati rahuleping, mis sisaldas perspektiivi rahvahääletuse korraldamiseks 10–15 aasta jooksul. 2006. aastast valitseb Bougainville'i esimene autonoomne valitsus, ja endine mässuliste juht Joseph Kabui sai esimeseks presidendiks. 2008 sai sellesse ametisse James Tanis.

1997. aastal põhjustas El Niño põua, mille tagajärjel suri enam kui tuhat inimest. 1998 hukkus kolmes tsunamis kokku 3000 inimest. 2007 tabas Uus-Guinea kaguosa tsüklon Guba, milles hukkus 163 inimest ja jäi tekkinud üleujutuses koduta tuhandeid inimesi.

2011. aastal astus pärast kolmandast ametiaega ametist tagasi peaminister Michael Somare, kellel esitati süüdistus ametiseisundi kuritarvitamises. Tema asemele valiti Peter O'Neill.

Poliitika Edit

Paapua Uus-Guinea on parlamentaarne monarhia. Paapua Uus-Guinea on Rahvaste Ühenduse liige, kus on formaalne riigipea Elizabeth II, keda esindab kohapeal kindralkuberner. Alates 2017. aastast on kindralkuberner Bob Dadae. Tegelik täitvvõim kuulub peaministrile ja tema valitsusele. Alates 2011. aasta augustist on peaminister Peter O'Neill.

Riigi parlament on ühekojaline ja mitmeparteiline. Parlamenti kuulub 111 liiget, kellest 20 on provintside kubernerid. Parlament valitakse iga viie aasta tagant. Hääletamisõigus on üle 18-aastastel. 2012. aasta üldvalimiste järel on suurim partei Paapua Uus-Guinea Kongressipartei, mis sai 27 kohta. Parlamendis on esindatud palju poliitilisi parteisi, sest 14 parteid said parlamendis kolm või vähem kohta.

Haldusjaotus Edit

Paapua Uus-Guinea on jagatud 20 provintsiks, 1 pealinnaringkonnaks ja 1 autonoomseks piirkonnaks:

 

Papua new guinea provinces (numbers) 2012

Majandus Edit

Ekut

Tiheda metsaga kaetud Ekuti mäeahelik

Paapua Uus-Guineas on märkimisväärne loodusvarade rohkus, kuid raske maastik ja infrastruktuuri puudmine ei võimalda nende laiaulatuslikku kasutamist. Majandus tugineb enamjaolt põllumajandusel, millest elatub 85% elanikkonnast. Väga levinud on elatusmajandus. 82% ekspordist moodustavad maavarad, millest olulisemad on nafta, vask ja kuld. Lisaks eksporditakse palmiõli, kohvi, kakaod, kopra, tuunikala ja krevette. Peamised ekspordi sihtriigid on Austraalia, Jaapan ja Hiina. Paljud Aasia ettevõtte tegelevad puidutööstusega, kuid Maailmapank jmt seda sektorit keskkonnakahjustuse mures ei toeta.

Riigil on suured mineraalivarud. Leidub kulda, vaske, maagaasi ja naftat. Maagaasi kasutamine on alates 2010. aastast kiirendanud majanduskasvu, kuid riigil on jätkuvalt probleeme korruptsiooniga, seaduste ja korra tagamisega, maaomandi ning reformidele vajaliku poliitilise tahte puudmisega. Riik saab igal aastal Austraalialt 355 miljonit dollarit rahalist tuge. Lisaks saab riik arenguabi teistelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, sh Maailmapanga fondidest. Saadav välisiabi on kokku 46 dollarit inimese kohta aastas. Paapua Uus-Guinea rahaühik on Paapua Uus-Guinea kina (PGK).

Transport ja side Edit

Haia airstrip

Kergõhusõidukite lennuväli Haias

Keerulise pinnamoe tõttu on kõige olulisem sõiduvahend Paapua-Uus-Guineas lennuk. Lennuvälju on umbes 560 (2013. aasta seisuga), millest 21 on kattega[1] ja ülejäänud on maastikust tingituna enamasti alla ühe kilomeetri pikkused. Raudteed puuduvad. Kattega teid on vähem kui 3000 km. Kõige olulisem maantee on Highlands Highway, mis ühendab riigi keskosa suuremaid linnu põhjaranniku asustuskeskustega. Piirkonnas ei sõida bussid või muud ühissõidukid enamasti ajakava alusel. Rannikualadel on võimalik kasutada nn banaanipaate, mis veavad inimesi rannikukülade- ja linnade vahel. Tähtsamad sadamalinnad on Kieta, Lae, Madang, Wewak ja Rabaul.

Karmi maastiku tõttu on sideühenduste loomine olnud raske. Mobiiltelefonide levik ja satelliitühendus on toonud televisiooni ja telefoniühenduse lõpuks ka maapiirkondadesse. Rahvusringhääling alustas teleülekannetega 2008. Kiiresti levib internet: 2015. aastal oli riigis 601 926 internetikasutajat ja populaarne tegevus on blogimine.

Rahvastik Edit

Huli wigman

Huli hõimu mees

Paapua Uus-Guineas elavad Vaikse ookeani kõigi kolme suure etnilise rühma esindajad: melaneeslased, mikroneeslased ja polüneeslased. Lisaks on negriitosid, hiinlasi, eurooplasi ja austraallasi. Paapuad moodustavad 84% rahvastikust, 15% on melaneelasi ja 1% muude rühmade esindajaid. Tihe mets, kiire vooluga jõed ja mäed on tinginud elanikkonna jagunemise sadadesse üsnagi eraldatud hõimudesse, kellel peaaegu kõigil on ka oma keel. Eri keelte arvuks on arvatud 860 ja need moodustavad 10% kõikidest maailmas kõneldavatest keeltest. Osad neist keeltest on sugulaskeeled ja kuuluvad austroneesia keelkonda. Muid saartel kõneldavaid keeli nimetatakse paapua keelteks, kuid need on tõenäoliselt ka kõik omavahel suguluses. Paljudel kohalikel keeltel on emakeelena kõnelejaid alla tuhande.[1] Haldus- ja majandusvaldkonnas kasutatakse põhiliselt inglise keelt, kuid emakeelena kõnelejad kasutavad enam inglisekreoolkeelt tok-pisini, millel on ka ametliku keele staatus. Lisaks kasutatakse riigi kaguosas ametliku keelena hirimotu keelt.

Paapua Uus-Guinea on maailma üks kõige vähem linnastunud riike: 2015. aasta seisuga elab linnades vaid 13% elanikkonnast.[1] Pealinnas Port Moresbys elas 2015. aasta seisuga umbes 345 000 inimest, kuid järgmised linnad on palju väiksemad: Laes on 103 420 elanikku, Mount Hagenis 46 250 ja Arawas 36 443. 40% rahvastikust elab Uus-Guinea keskosas, kus peamine tegevusvaldkond on põllumajandus. Ülejäänud rahvastik elab peamiselt ranniku ja jõgede kallastel. Viimastel aastakümnetel, eriti alates 1990. aastatest, on hakanud ühe enam maapiirkondadest inimesi suunduma linnadesse. Pealinna ümbrusse on see tähendanud slummide teket, millega on kaasnenud tööpuuduse suurenemine ja teised sotsiaalsed probleemid. Rahvastikukasvu kiirus on üsna kõrge, 1,75% aastas (2016. aasta seisuga).[1]

Suurem osa rahvastikust on kristlased (katoliiklased 27% ja protestandid 69,4%), põlisrahva usundeid tunnistab 3,3%.[1] Samuti on paljudel kirikusse kuuluvatel traditsiooniliste loodususundite elemente, millest tavalisem on esivanematekultus.

Keskmine eluiga oli 2016. aastal naistel 69,5 ja meestel 65.[1] Mediaanvanus oli 2016. aastal 22,9, ligi 34% elanikest on kuni 14-aastased ja 9,5% on vanemad kui 55-aastased. Paapua Uus-Guinea naine sünnitab keskmiselt 3,1 last.[1]

Kirjaoskajaid oli üle 15-aastaste seas 2015. aastal hinnanguliselt 64,2% (meeste seas 65,8% ja naiste seas 62,8%).[1]

Tervishoid Edit

Nakkushaigustega nakatumise oht on Paapua Uus-Guineas väga kõrge. Toidu ja joogiveega levivad bakteriaalne ja ainuraksete tekitatud kõhulahtisus, A-hepatiit ja kõhutüüfus; putukate ja parasiitide abil dengepalavik ja malaaria.[1] Paapua Uus-Guinea on üks Zika viiruse levikuga piirkondi.[1] Üle 25% täiskasvanutest kannatab rasvumuse all (2014), kuni 5-aastastest 27,9% on alakaalulised (2011).[1]

Riigis on olnud üks halvemaid HIV olukordi Okeaanias, kuid alates 2009. aastast on see stabiliseerumas. Viirusekandjaid oli 2015. aasta seisuga 0,79% täiskasvanud elanikkonnast.[1] 2007. aastal oli viirusekandjaid täiskasvanud elanikkonnast umbes 1,5%, kokku umbes 54 000 inimest. See oli alates 2001. aastast rohkem kui viiekordistunud. Retroviirusevastaseid ravimeid oleks vaja umbes 5900 inimesele, kuid vähem kui pooltel on neid võimalik hankida.

Kultuur Edit

Fishing 2

Kalapüük Uus-Britannial

Paapua Uus-Guineas on hinnanguliselt üle tuhande erineva kultuurirühma, kellest igal on oma kunsti, tantsu, relvavalmistamise, rõiva, muusika ja arhitektuuri traditsioonid. Sepiku jõe kaldal tegeletakse loomi kujutavate puidunikerdustega, mis kujutavad hõimude esivanemaid. Kuni 1933. aastani oli mõnes Paapua Uus-Guinea piirkonnas ametlikuks valuutaks merikarbid. See traditsioon on levinud ka tänapäeval, näiteks kui peigmees peab pruudile tasuma abielludes suure hulga kindlaid merekarpe.

Uus-Guinea keskmäestikes elavad rahvad tegelevad värvirikaste pidustustega, mida tuntakse kui singsing. Pidustused leiavad aset näiteks enne lahingut. Peolised teevad endale kehamaalinguid ning ehivad end sulgede, pärlite ja loomanahkadega, mis esindavad linnu-, puu- või mäevaime. Uus-Iirimaal valmistatakse suurejoonelisi, kuid töömahukaid tatanua maske, mida kasutatakse matusetseremooniatel malaganidel.

19. sajandil saabunud misjonärid ei pidanud kohalikku rahvamuusikat kohaseks ja juurutasid selle asemel kristlikke kirikulaule.

Paapuate põhitoiduainete hulka kuuluvad süsivesikute rikkad köögi- ja juurviljad, näiteks saago, jamss, taro, maguskartul ja riis. Neid süüakse koos puuviljade ja lihaga.

Sport Edit

Paapua Uus-Guinea on osalenud olümpiamängudel alates 1976. aastast. Seni ei ole medalit võidetud. Populaarsemad spordialad on austraalia jalgpall, jalgpall, ragbi, kriket, võrkpall, netball, korvpall, poks ja tõstmine.

Paapua Uus-Guinea rahvussport on ragbi. Riik on osalenud ka ragbi maailmameistrivõistlustel. Paapua Uus-Guineast on tulnud palju professionaalseid välismaal mängivaid ragbimängijaid, kellest tuntum on Marcus Bai. Teine tuntud sportlane on ujuja Ryan Pini, kes on võitnud Rahvaste Ühenduse mängudelt kuldmedali.

2015. aastal toimusid Port Moresbys XVI Vaikse ookeani mängud.

Viited Edit

Kirjandus Edit