FANDOM


Põhja-Korea on riik Ida-Aasias Korea poolsaare põhjaosas. Piirneb põhjas ja loodes Hiinaga, kirdes väike osa Venemaaga ning lõunas Lõuna-Koreaga. Kahe Korea vahel on demilitariseeritud tsoon. Nimi Korea tuleneb keskaegse dünastia Goryeo nimest.

Ajalugu Edit

Esimene Korea kuningriigi Gojoseoni poolsaare põhjaosas asutas legendi järgi 2333 eKr Dangun. Gojoseon laienes kuni Mandžuuriani ja 4. sajandil eKr sai pealinnaks Pyongyang. Gojoseon lagunes pärast mitmeid konflikte Hani dünastiaga. 2. ja 1. sajandil eKr tekkis mitu väikeriiki.

1945 hõivasid Nõukogude sõjavägi ning Hiinas moodustatud Korea rahvaarmee Põhja-Korea, lõunas maabusid USA üksused. Krimmi ja Potsdami konverentsi otsustega jagati Korea poolsaar NSV Liidu ja USA okupatsioonitsooniks.

9 IX 1945 kuulutati Nõukogude tsoonis välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja riigi ainuliidriks sai Korea Tööpartei juht Kim Il-sŏng. 1949 lahkusid võõrväed mõlemast tsoonist.

1950. a juunis alustas Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel maa vägivaldseks ühendamiseks sõjategevust. Septembriks suutsid nad hõivata peaaegu kogu Korea poolsaare.

ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadiga saabusid maale USA ja veel 15 riigi väekontingent. Alanud pealetungiga jõuti novembriks välja Hiina piirini.

ÜRO moodustas Korea ühendamiseks komisjoni, kuid Põhja-Korea jätkas Hiina ja NSVLi toel sõjategevust ja vallutas jaanuaris 1951 Sŏuli. Sama aasta märtsis vallutasid USA ja Lõuna-Korea väed Sŏuli tagasi. Juulis algasid relvarahukõnelused.

Sõda lõppes 1953 vaherahuga. Rahulepingut pole siiani.

Põhja-Korea on ühe välispoliitilise eesmärgina määratlenud maa ühendamise kommunistliku režiimi alla.

Maa ühendamist taotleb ka Lõuna-Korea, kes nüüd, põhjapoolse režiimi kokkuvarisemise ootuses, kavandab uue maksu kehtestamist, millest laekuv raha läheks ühinemise katteks. Põhja-Korea reageeris maksuplaanile turtsakalt, nagu ikka, kui ühinemise kontekstis mainitakse režiimimuutust.

Geograafia Edit

Geoloogiline ehitus ja pinnamood Edit

Kliima Edit

Taimestik Edit

Loomastik Edit

Kaitsealad Edit

Riik Edit

Relvajõud Edit

Relvajõudude isikkoosseisus teenib 1,1 mln inimest, lisaks sellele on reservis 4,7 mln ja poolsõjaväelistes organisatsioonides 1,8 mln inimest. Tegevteenistuses olijate arvu poolest on Põhja-Korea maailma esiviisikus.

Kaitse-eelarve oli 2002 5,2 mlrd dollarit. See on u 22% SKT-st, mis on maailma suurim näitaja.

Põhja-Korea on üks maailma tuumariik, kuid ta ei ole liitunud tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga.

Haldusjaotus Edit

Rahvastik Edit

Demograafilised näitajad Edit

Meeste keskmine eluiga on 69 ja naistel 75 eluaastat. U kolmandik tööga hõivatud töötab põllumajanduses, linnades elab 61% rahvastikust. Riigis polevat tööpuudust.

Suurimad linnad Edit

Majandus Edit

Põhja-Korea SKT 2009 oli u 28 mlrd dollarit, 1244 dollarit ühe elaniku kohta.

Majandusabi, pms Maailma Toiduprogrammi kaudu, saadi nt 2004. a andmetel 140 mln dollari ulatuses. Oletatav välisvõlg on 13–15 mlrd dollarit.

Põhilised väliskaubanduspartnerid on Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea ja Tai.

Valuuta Edit

Põhja-Korea rahaühik on Põhja-Korea vonn.

Kultuur Edit

Sport Edit

Sümboolika Edit

Lipp Edit

Flag of North Korea

Vapp Edit

Emblem of North Korea

Hümn Edit

Rahvushümn on "A ch'im un pinnara, i kangsan ungum e"

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.