State of North Dakota | |||||
---|---|---|---|---|---|
|
|||||
Deviis: Liberty and Union, Now and Forever, One and Inseparable | |||||
Pealinn | Bismarck | ||||
Rahvaarv | 779 094 (2020)[1] | ||||
Pindala | 183 843 km² | ||||
Lühendid | ND, N.D. |
Põhja-Dakota on Ameerika Ühendriikide osariik Kesk-Läänes. Põhja-Dakota piirneb põhjas Kanada provintside Saskatchewani ja Manitobaga, idas Minnesotaga, lõunas Lõuna-Dakotaga ning läänes Montanaga. Põhja-Dakota pealinn on Bismarck ja suurim linn Fargo. Põhja-Dakota on pindalalt 19., kuid rahvaarvult ja rahvastikutiheduselt neljas väiksem osariik.
Põhja-Dakota ja Lõuna-Dakota said USA 39.–40. osariikideks 2. novembril 1889. Enne seda moodustasid need osariigid Dakota Territooriumi. 21. sajandi alguses on Põhja-Dakotas toimunud naftabuumi märkimisväärselt parandanud majanduslikku olukorda ja toonud kaasa rahvaarvu tõusu.
Geograafia[]

Theodore Roosevelti rahvuspark
Põhja-Dakota asub Suurel tasandikul. Põhja-Dakotas asuvat Rugby linna peetakse Põhja-Ameerika geograafiliseks keskkohaks, kuigi osad geograafid peavad keskohaks kohta Balta lähedal, mis asub Rugbyst 15 miili edelas. Põhja-Dakota on pindalalt 19. osariik. Põhja-Dakota idaosa on tasane. Läänes on künkaid ja buttesid. Suurem osa riigist hõlmavad rohtlad. Kõrgeim koht on White Butte (1069 m). Missouri jõel on Lake Sakakawea, mis on suuruselt kolmas inimtekkeline järv USA-s.
Kliima[]
Talved on pikad ja külmad, suved lühikesed ja kuumad. Osariigi lääneosa on üks tuulisemaid paiku USA-s.[2] Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Põhja-Dakota on 49 °C, mis mõõdeti 6. juulil 1936 Steele'is. Madalaim temperatuur mõõdeti Parshallis 15. veebruaril 1933, mil oli –51 °C külma.[3]
Elustik[]
Põhja-Dakotas on USA osariikides kõige vähem metsi – metsad katavad osariigi pindalast 1,72%.
Kaitsealad[]
Põhja-Dakota ainus rahvuspark on 1978. aastal loodud Theodore Roosevelti rahvuspark, mis kaitseb osariigi lääneosas asuvat badlands'i piirkonda.
Ajalugu[]
Enne eurooplaste tulekut elasid Põhja-Dakotas mandanid ja dakotad. Esimese eurooplasena külastas piirkonda Prantsuse-Kanada kaupmees La Vérendrye. Põhja-Dakota sai osariigiks 2. veebruaril 1889 (39. osariik).
Haldus[]

Osariigi kapitoolium Bismarckis
Põhja-Dakota seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 47 liikmelisest Senatist ja 94 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. 2016. aastast on osariigi kuberner Doug Burgum.
Põhja-Dakota jaguneb 53 maakonnaks.
Põhja-Dakota väikseim linn on Ruso, kus elas 2018. aastal vaid neli inimest. Põhja-Dakotas ei ole town-staatusega omavalitsust ega külasid. Kõik omavalitsused on ametlikult city-staatusega olenemata kui väiksed need on.[2]
Rahvastik[]
Elanike arv | ||
---|---|---|
Rahvaloendus | Elanikke | %± |
1940 | 641 935 | –5,7% |
1950 | 619 636 | –3,5% |
1960 | 632 446 | +2,1% |
1970 | 617 761 | –2,3% |
1980 | 652 717 | +5,7% |
1990 | 638 800 | –2,1% |
2000 | 642 200 | +0,5% |
2010 | 672 591 | +4,7% |
2018. aasta seisuga moodustavad rahvastikust valged 87,0%, põlisameeriklased 5,5%, mustanahalised 3,4%, aasialased 1,8%. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 3,9%.[1]
Keskmine sissetulek leibkonna kohta 2017. aastal oli 61 285 dollarit ja elaniku kohta 34 256 dollarit.[1] 20211. aasta aprilli seisuga on töötuse määr 4,2%.[4] Alla vaesuspiiri elab 10,3% elanikest.[1]
Suurimad linnad[]

Pikemalt artiklis Põhja-Dakota linnad
Nr | Linn | Elanikke (2019) | Maakond |
---|---|---|---|
1. | Fargo | 124 662 | Cass |
2. | Bismarck | 73 529 | Burleigh |
3. | Grand Forks | 55 839 | Grand Forks |
4. | Minot | 47 382 | Ward |
5. | West Fargo | 37 058 | Cass |
6. | Williston | 29 033 | Williams |
7. | Dickinson | 23 133 | Stark |
8. | Mandan | 22 752 | Morton |
9. | Jamestown | 15 084 | Stutsman |
10. | Watford City | 7835 | McKenzie |
Majandus[]
Põhja-Dakota on riigi suurim meetootja, suhkru toodangult riigi kolmas. See on riigi ühe väikseima töötuse määraga osariike.[2]
Põhja-Dakota on kõige vähem külastatuim osariik USA-s. Suurim turismimagnet on Metsiku Lääne linn Medora, mille asutas 1883. aastal Prantsuse aadlik Marquis de Mores.[2]
Transport[]
Kultuur[]
Huvitama kohanimega asulad on Põhja-Dakotas Antler, Buttzville, Cannon Ball, Concrete, Flasher, Medicine Hole, On-a-Slant Village, Ops, Three V Crossing ja Zap.[2]
Sümboolika[]

Teetähis

Veeranddollariline
- Tunnuslind on lääne-niiduturpial.
- Tunnuskala on haug.
- Tunnuslill on arkansase kibuvits.
- Tunnuspuu on ameerika jalakas.
- Tunnusheintaim on kõrreline Pascopyrum smithii.
- Tunnuslaul on "North Dakota Hymn".
- Tunnustants on ruudutants.
- Tunnusjook on piim.
Vaata ka[]
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 North Dakota. census.gov. Vaadatud 14.7.2019
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 50 Interesting Facts About North Dakota Random Facts
- ↑ North Dakota - Climate
- ↑ "Unemployment Rates for States". Ameerika Ühendriikide Tööministeerium. Vaadatud 1.6.2021
Välislingid[]
Ameerika Ühedriikide osariigid |
---|
Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming |