Oyster Burns (1888)
Thomas P. "Oyster" Burns (6. september 1864 Philadelphia, Pennsylvania – 11. november 1928 Brooklyn, New York) oli USA pesapallur. Ta mängis 15 hooajal pesapalliliiga Major League Baseball (MLB) meeskondades Wilmington Quicksteps (1884), Baltimore Orioles (1884–85, 1887–88), Brooklyn Bridegrooms (1888–1895) ja New York Giants (1895). Ta mängis enamasti tagaväljakumängijana.
Burnsi hüüdnimi oli "Oyster", kuna ta müüs hooajaväliselt austreid (inglk oyster 'auster'). Teda kirjeldati, kui "kisakõri, kel on ärritav hääl ja isiksus". Siiski viis ta meeskonna 1889. aastal American Association'i meistriks ja 1890. aastal National League'i võitjaks.
Noorpõlv[]
Oyster Burns sündis 6. septembril 1864 Philadelphias Pennsylvanias. Ta oli iiri immigrantide Patrick ja Mary Burns poeg.
Karjäär[]
Burns alustas pesapallurikarjääri 1883. aastal. Ta mängis pallijana väikses liigas, Interstate Association, Harrisburgis Pennsylvanias. Esimesel hooajal oli tema earned run average (teenitud jooksude keskmine; ERA) 2,30, ja ta pallis 20 mängus. Kui ta ei pallinud, mängis ta teises või kolmandas pesas.
"Ta oli segaja ja halvimaid, kes on eales palli mänginud. Tema meelelaad oli väga halb ja ta tegi selle ebameeldivaks igale poisile, kes teda häiris. Ta oli nagu buldooser. [Bridegroomsi treener Bill] McGunnigle on võib-olla võimeline töötama Burnsiga, aga ma kahtlen selles."
1884. aasta hooajal liitus ta meeskonnaga Wilmington Quicksteps. Ta lahkus meeskonnast 21. augustil 1884 ja liitus liiga Union Association meeskonnaga Baltimore Orioles. 18-aasta vanuselt oli ta Oriolesi noorim mängija. Burns mängis hooajal 35 mängus ja tal oli kuus kodujooksu. Tal lõi rohkem kodujookse, kui keegi teine mängija meeskonnast sel hooajal. 1885 oli ta keskmine lööginäit .231, tegi viis kodujooksusu ja 37 RBI-d (run batted in) ning pallis 7–4 win–loss record'i. Madala keskmise lööginäidu tõttu mängis ta 1886. aasta hooajal meeskonnas Newark Domestics. Burns aitas meeskonnal võita Ida-Liigas pennant'i (vimpli). 1887 naasis ta Oriolesi ja sai meeskonna kapteniks. Burns kaotas kaptenikoha, kui ta viskas palli vastase pallijale. Hiljem sai ta 25 dollarit trahvi. 1887. aasta hooajal sai ta kirja üheksa kodujooksu. Burnsil oli 19 triple'it (kui kaitsja jõuab löögi ajal kolmandasse pessa ilma, et väljakul viga tehakse), millega ta oli viie teisega American Association'i esikohal. Ta mängis 140 mängus, millega oli ta samuti liigas esikohal.
Burns Oriolesi eest mängimas (1887)
Pärast 79 mängu Baltimore'i eest viis Harry Von der Horst ta üle Brooklyn Bridegroomsi. Von der Horst oli mõlema meeskonna omanik. Bridegroomsis mängides kirjeldas ajaleht New York Clipper Burnsi kui "lärmakamat meest, kes kunagi Brooklyni meeskonnas mänginud. Tema hääl meenutab ketassaagi heli". Burns jäi Bridegroomsi 1889. aasta hooajaks. Ta püstitas meeskonna rekordi keskmises lööginäitajas ja kodujooksudes. Sel hooajal sai Bridegrooms American Association'i meistriks. World Seriesis mängis Bridegrooms New York Giantsiga. Burns lõi seeria neljandas mängus kolm kodujooksu. See viis Brooklyni seeriat 3–1 juhtima. Siiski võitis World Seriesi Giants pärast viie järjestikuse mängu võitu.
1890 kolis Bridegrooms National League'sse. Burns juhtis liigat kodujooksudes (13) ja RBI-des (128). 1. augustil 1890 sai ta kirja cycle'i (single, double, triple ja kodujooks ühes mängus) ja oli esimene Bridegroomis, kes seda suutis. Bridegrooms võitis National League'i pennant'i. 1890. aasta World Seriesil mängis meeskond Louisville Colonelsiga. Seeria lõppes viigiseisul 3–3–1 halva ilma tõttu. 1892 muudeti meeskonna nimi Grooms'iks. Burnsi RBI koguarv oli liiga kolmas. Ta oli löökide, double'ide, triple'ide ja keskmise lööginäidu poolest Brooklyni meeskonnas teine. 1893, kahe doubleheader'i mängu vahel, magas Burnsi meeskonnakaaslane Tom Daly keskväljakul. Burns torkas Dalyt sulenoaga. See viis kõõluse äralõikamiseni ja Daly ei saanud mängida kaks nädalat. 1894 oli Burnsi löökide keskmine (.355) karjääri kõrgeim. Ta mängis klubis kuni 1895. aastani, kui ta suundus New York Giantsisse. Oma viimasel MLB aastal oli Burnsi 25 mängu keskmine .258.
Pärast 1895. aasta hooaega ostis Burnsi lepingu väike liiga Newark Colts. Colts võitis divisjoni Atlantic League tulemusega 82–61. Järgmisel hooajal oli Burns Hartford Bluebirdsi mängija-treener. Ta juhtis meeskonda double'ites ja keskmises lööginäidus. Burns oli karjääri viimasel aastal väikese liiga meeskonna treener Maine'i osariigis Portlandis.
Pärast karjääri[]
Pärast pesapallist taandumist elas Burns Brookylnis. Ta suri 11. novembril 1928 ja maeti Holy Crossi kalmistule North Arlingtonis New Jerseys.
Välislingid[]
- "Oyster Burns Minor League Statistics and History". Baseball-Reference.com. Sports Reference LLC.