Oxfordi Ülikool

Oxfordi Ülikooli vapp

Balliol College, Oxfordi Ülikooli üks vanimaid järjepidevaid kolledžeid

Oxfordi Ülikool on teadusülikool Inglismaal Oxfordis. See on üks maailma vanimaid ja vanim ingliskeelne ülikool maailmas. Ülikooli asutamisaasta ei ole teada, kuid mõned allikad viitavad õppetöö toimumisele juba 1096. aastal.

Oxfordi Ülikooli hakkas kiiresti kasvama pärast 1167. aastat, mil Inglismaa kuningas Henry II keelas Inglise üliõpilastel õppimise Pariisi Ülikoolis. 1209. aastal Oxfordi linnakodanike ja üliõpilastel vahel toimunud vaidluse tõttu suundusid osad õppejõud Cambridge'i, kuhu rajati Cambridge'i Ülikool. Mõlemale ülikoolile viidatakse sageli ühiselt nimega Oxbridge.

Oxfordi Ülikool hõlmab 38 kolledžit. Kõik kolledžid on iseseisvad institutsioonid ülikooli piires, iga kolledž juhib oma liikmeskonda ning igal kolledžil on oma sisemine struktuur ja tegevused. Oxfordi Ülikoolil ei ole oma linnakut ning ülikooli ehitised ja rajatised paiknevad Oxfordi kesklinnas laiali. Oxfordi Ülikoolil on maailma vanim ülikooli muuseum, 1683. aastal asutatud Ashmolean Museum. Samuti on sellel maailma suurim ülikoolikirjastus, Oxford University Press.

Erinevad organisatsioonid on Oxfordi Ülikooli pidevalt valinud maailma kõige paremate ülikoolide hulka.

Oxfordi Ülikoolis on õppinud teiste hulgas 29 Nobeli auhinna laureaati, 27 Suurbritannia peaministrit ning paljud riigi- ja valitsuspead üle maailma.

Ülikoolis õpib ligi 24 000 õpilast, kellest 11 955 õpib bakalaureuseõppes ja 12 010 magistriõppes. Välisõpilased moodustavad ligi 45% kõikidest õpilastest. Ülikoolis õpib õpilasi üle 160 riigist.

Välislingid

• Ametlik koduleht