Otto III
Otto III (980 – 23. jaanuar 1002 Civita Castellana) oli Saksa kuningas 983. aastast ja Saksa-Rooma keiser 996. aastast kuuni oma surmani.
Ta oli Otto II ja Bütsantsi printsessi Theophano ainus poeg. Ta krooniti Saksa kunigaks kõigest kolmeaastaselt 983. aasta detsembris kolm nädalat pärast oma isa surma. Ema regendiksoleku ajal sai ta väga hea hariduse. 15-aastaselts läks ta Rooma, kus nimetas oma 23-aastase nõo Bruno paavstiks nime all Gregorius V. Kui too juba kolm aastat hiljem 999. aastal suri, määras ta paavstiks oma õpetaja Aurillaci Gerberti[1], kellest sai paavst Silvester II.
Otto III veetis pikka aega Itaalias, kus ta tegeles muuhulgas paastude, palvetamisega ja märtrite haudade külastamisega. Saksamaale naastes lasi ta avada Karl Suure haua, et austada tema säilmeid.[1]
Ta viis läbi misjonitööd, asutades näiteks Poola vürstiriigis Gnieznos piiskopkonna ning andis vürst Boleslawile Poola kuninga ning vürst Istvanile Ungari kuninga tiitli.
Otto III suri 1002. aastal kõigest 22-aastasena Itaalias. On kahtlustatud, et ta võidi mürgitada.
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 Le Goff, Jacques (1984). Keskaja Euroopa kultuur, Tõlkinud Margus Ott (2000), Kupar, Lk. 583–584. ISBN 9985-61-164-0.
| Eelnev: Otto II |
Saksa kuningas 983–1002 |
Järgnev: Heinrich II |
| Eelnev: Otto II |
Saksa-Rooma keiser 983–1002 |
Järgnev: Heinrich II |