Raamaturott Viki
Raamaturott Viki
Advertisement
Filmi kohta vaata artiklit Oscar (film).

Oscar on filmitööstuse kõige prestiižikam igaaastane filmiauhind, millega Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia tunnustab silmapaistvaid filmiloojaid.

Auhinnakategooriad[]

Sulgudes auhinna esmaväljaandmise aasta.
  • Parim film (1929)
  • Parim lavastaja (1929)
  • Parim meespeaosatäitja (1929)
  • Parim naispeaosatäitja (1929)
  • Parim mugandatud käsikiri (1929)
  • Parim kunstnikutöö (1929)
  • Parim kaameratöö (1929)
  • Parim heli (1930)
  • Parim lühifilm (1932)
  • Parim lühijoonisfilm (1932)
  • Parim muusika (1935)
  • Parim filmilaul (1935)
  • Parim filmitöötlus (1935)
  • Parim meeskõrvalosatäitja (1937)
  • Parim naiskõrvalosatäitja (1937)
  • Parimad eriefektid (1940)
  • Parim algupärane käsikiri (1941)
  • Parim lühidokumentaal (1942)
  • Parim dokumentaalfilm (1944)
  • Parim võõrkeelne film (1948)
  • Parimad kostüümid (1949)
  • Parim helitöötlus (1964)
  • Parim jumestus (1982)
  • Parim joonisfilm (2002)

Ajalugu[]

Esmakordsel Oscarite jagamisel 16. mail 1929 Hollywoodi Roosevelti hotellis pälvis tunnustuse valik 1927. ja 1928. aasta paremaid filme. Esimestel Oscarite jagamisel võitis parima filmi sõja- ja armastusdraama "Tiivad" ("Wings").

Esimest korda kanti Oscarite gala üle televisioonis 1953. aastal. Seda nägid ainult ameeriklased ja kanadalased. Aastal 1969 hakati tseremooniat edestama üle terve maailma.

Alates 2002. aastast toimuvad Oscari auhindade jagamised Hollywood and Highland Centeri teatris.

Oscari auhinnatseremoonia on edasi lükatud kahel korral – esimest korda 1968. aastal, kui mõrvati Martin Luther King, ja teist korda 1981. aastal, kuid USA president Ronald Reagan sai atentaadi käigus raskelt haavata.

Oscari kuju[]

Academy Award trophy

Oscari kujuke

Iga Oscari auhinna võitja saab mustal marmoralusel seisva 34 cm kõrguse ja 3,85 kg kaaluva rüütlikujukese ristisõdija mõõgaga, filmirull peas. Kuju autor on iirlane Cedric Gibbons (1893–1960). Oscarid on valmistatud britanniumist. Britannium on sulam, mis koosneb tinast, vasest ja antimonst.

Teise maailmasõja järel, mil metallist oli puudus, valmistati kujukesi kipsist.

Varia[]

11 Osacarit on saanud seiklusfilm "Ben-Hur" (1959), romantiline draama "Titanic" (1997) ja fantaasiafilm "Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek" (2003).

Näitlejatest on kõige enam Oscareid võitnud Katharine Hepburn, kes võitis parima naispeaosatäitja Oscari neljal korral. Meesnäitlejatest on kolmel korral võitnud Daniel Day-Lewis, Jack Nicholson ja Walter Brennan.

Kõige noorem Oscari-võitja on Tatum O'Neal, kes pälvis 1973. aastal parima naiskõrvalosatäitja Oscari osatäitmise eest filmis "Paberist Kuu" ("Paper Moon"), kui oli 10-aastane.

21 korda on Oscarile esitatud Meryl Streep. Meesnäitlejate seas kuulub rekord Jack Nicholsonile, keda on nomineeritud 12 korral. Streep on võitnud kokku kolm Oscarit.

Austraalia näitlejanna Cate Blanchett võitis 2005. aastal naiskõrvalosatäitja Oscari rolli eest Martin Scorsese'i filmis "Aviaator - valguses ja varjus" ("The Aviator"), kus ta mängis USA filminäitlejannat Katharine Hepburni; seni ainus kord, kui Oscari võitja mängis võidu toonud filmis inimest, kes samuti võitnud Oscari.

Kõige enam on Oscarite auhinnatsermooniat juhtinud näitleja Bob Hope (19 korral). Teisel kohal on 9 korraga koomik Billy Crystal.

Advertisement