Osama bin Laden (10 III 1957 Ar-Riyāḑ, Saudi Araabia – 2 V 2011 Abbottabad, Pakistan) oli Saudi Araabia terrorist.
Tema Jeemeni päritolu ehitusettevõtjast isa Mohammed bin Laden oli abielus 22 naisega, kellega ta sai rohkem kui poolsada last.
Lihttöölisena alustanud Mohhamed bin Laden tõusid üheks Lähis-Ida jõukamaks meheks ning tal olid tihedad sidemed Saudi Araabia kuningakojaga. Hoolimata sellest elasid 1967 lennuõnnetuses hukkunud mehe lapsed suhteliselt lihtsat elu.
Osama bin Ladeni ema, süürlanna Hamida al-Attas oli saanud vahabiitliku kasvatuse. Ka bin Ladenit kasvatati Muhamedi-aegse islami vaimus. Islamirevolutsiooni aegadesse ulatuvalt vahhabiitliku õpetust iseloomustab läänelike mõjutuste hukkuamõistmine ning kõige mitteislamliku mahasurumine, millest kujunesidki bin Ladeni peamised ideaalid.
17-aastaselt abiellus bin Laden süürlannasat onutütre Najwa Ghanemiga. Teadaolevatel andmetel oli bin Laden abielus vähemalt viie naisega, kellega ta sai üle 20 lapse.
Esimest püha sõda alustas bin Laden 22-aastaselt, kui otsustas järgida oma mentori Abdullah Azzami (1941–89) eeskuju ja asuda võitlusse 1979 Afganistani tunginud NSV Liidu ja Moskva-meelse Kabuli režiimi vastu. Lisaks bin Ladenile rahastasid NLi vastu võidelnud islami fundamentaliste ka USA, Hiina, Iisrael ja Euroopa riigid ning ühest sellisest rühmitusest kujuneski välja terrorivõrgustik Al-Qaeda, mille asutajaks bin Ladenit peetakse.
Nõukogude armee taanduma sundinud islamiäärmuslased kehtestasid hiljem aga äärmuslike usupõhimõtete poolest tuntud verise Talibani süsteemi, millega bin Ladenil olid lähedased sidemed ja mille USA relvajõud 2001 võimult kukutasid.
1980. a-te lõpus kangelaena Saudi Araabiasse naasnud bin Laden oli pannud aluse rühmitusele, mis hakkas Pakistani ja Afganistani piirialadele loodud treeninglaagrites välja õpetama noori moslemeid, kes olid valmis vabatahtlikult märtisurma minema.
Kui mudžahiidide peaideoloog Azzam 1989 autopommiplahvatuses hukkus, asus bin Laden tema asemel Teenindusbüroo etteotsa. Veel samal aastal nimetati organisatsioon ümber Al-Qaedaks ning sellest kujunes islamirühmituste abistamise ja varustamise keskus.
Afganistani sõja järel alustas bin Laden džihaadi lääneriikide vastu ning tema peamiseks vaenlaseks kujunes USA. Kuna Saudi Araabiast sai USA liitlane, tuli bin Ladenil sellest riigist lahkuda. 1992 läks bin Laden endaldele lojaalsete võitlejatega Sudaani, mille juhtkond ei takistanud terrorirühmituse tegevust. Kui bin Laden 1998 Sudaanist lahkuma sunniti, naasis ta koos kaaslastega Afganistani, kus Taliban Al-Qaeda liikmetele varjupaika pakkus.
1998. aasta 7. augustil organiseeris Al-Qaeda autopommide plahvatused USA Dar es Saldaami ja Nairobi saatkondades Tansaanias ja Keenias. Surma sai üle 200 inimese, kellest 12 olid USA kodanikud.
Kahe aasta pärast korraldati järjekordne rünnak: 2000. aasta 12. oktoobril Adenis rammisid enesetaputerroristid lõhkeainet tulvil prügipraamiga tangkimiseks peatuse teinud USA sõjalaeva USS Cole. Rünnakus hukkus 17 ameeriklasest mereväelast.
2001. aasta 11. septembril korraldati aga kõige ulatuslikum rünnak. 19 Al-Qaeda terroristi kaaperdasid neli reisilennukit, neist kolm juhiti USA rahalist ja sõjalist võimsust sümboliseerivatesse hoonetesse - New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidesse ja Pentagoni. Neljas lennuk, mis arvatavasti pidi ründama Valget Maja või Kapitooliumi, kukkus Pennsylvanias Shanksville'i lähedal põllule. Rünnakutes sai surma 3000 ja vigastada üle 6000 inimese.
Pärast rünnakuid kuulutas NATO esimest korda allianssi ajaloos USA toetuseks välja artikkel viie, USA toonane president George W. Bush aga nn terrorismivastase sõja. 7. oktoobril alustati rünnakut Afganistanis eesmärgiga kukutada Taliban.
Paljud Al-Qaeda ja Talibani liikumise liikmed, sh bin Laden, pagesid Pakistani, kust praeguseni juhiseid jagatakse. Sõda Afganistanis on nõudnud 3424 sõduri elu, kuid vaenutegevuse lõppu pole näha.
2003. aasta märtsis alustas USA uut sõda Iraagis eesmärgiga likvideerida massihävitusrelvad, mis tagantjärele osutus ekslikuks. Erinevalt Afganistanist polnud Iraagi sõda aga NATO operatsioon. Kuigi 4805 liitlasväe (sh kahe eestlase) elu nõudnud operatsioon kuulutati 15 XII 2011 lõppenuks, pole vägivald lakanud.
2004 ja 2005 korraldati terrorirünnakuid ka USA lähimates Euroopa liitlasriikides. 2004. aasta 11. märtsil Madridi linnalähirongides toimunud ja 191 inimelu nõudnud plahvatuse korraldamise eest võttis vastutuse Al-Qaeda.
2005 korraldati samasugused pommiplahvatused ka Londoni metroos, peale nelja ründaja sai surma veel 52 inimest. Kui Madridi rünnakute täideviijad olid immigrandid moslemiriikidest, siis neli ennast Londonis õhkinud noorukit olid kogu elu elanud Briti ühiskonnas.
Maailma otsituima mehe pea eest lubas USA 50 mln dollarit, kuid hoolimata sellest õnnestus bin Ladenil end kümme aastast varjata, enne kui ta 2. mail 2011 Pakistani pealinna Islamabadi lähedal erioperatsiooni käigus tapeti.