FANDOM


Olümpiamängud ehk nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt. Nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldatakse iga nelja aasta tagant, kuid kordamisi, mistõttu toimuvad olümpiamängud iga kahe aasta tagant

Nüüdisaegsed olümpiamängud Edit

Suure mõtte taassünd Edit

Viisteist sajandit hiljem, 18751881 avastas rühm saksa arheolooge ajaloolase Ernst Curtiuse juhtimisel Olümpia varemad ja tõi päevavalgele ligi 130 raudkuju ning jpm kuldajastu aardeid. Avastuse järel haaras kogu Euroopat olümpiamängude vaimustus.

1900. aasta suveolümpiamängud Edit

Hoolimata Kreeka püüetest jätta mängud oma maale, otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee 1897 pidada neid igal korral erinevas kohas, seekord Pariisis. Kreeklased plaanisid seepeale hakata korraldama iga kahe aasta tagant Ateena mänge, kuid esimene katse 1906 kukkus läbi. Olümpiamängud toimusid 1900. a maailmanäituse raames. Ametlikku avamis- ega lõpetamistseremooniat ei toimunud. Esimest korda kasutati olümpiamängude motot Citius, altius, fortius, mille ROK oli heaks kiitnud 1897. Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlusalal. Osales 997 sportlast. Esmakordselt osalesid naissportlased.

Kuldmedaleid ei antud. Esimese koha eest sai hõbemedali ja teise koha eest pronksmedali. Teistel andmetel ei antud üldse medaleid, vaid mälestusesemeid (vaagnaid, vihmavarje, mappe), mida enamasti keelduti vastu võtmast. Mõned sportlased said medalid kätte 1912. a suveolümpiamängude ajal.

1904. aasta suveolümpiamängud Edit

Rahvusvahelise Olümpiakomitee asutaval kongressil (1894) otsustati anda 1904. a olümpiamängude korraldamine USA-le, ROK-i 4. istungjärgul Pariisis (1901) kinnitati olümpialinnaks Chicago. Et aga teise linnana oli kandideerinud Saint Louis, lubati ameeriklastel ise otsustada, kumb neist saab olümpialinnaks. Lõpliku otsuste langetas USA president Theodore Roosevelt, kes sidus olümpiavõistlused Saint Louisis toimuva maailmanäitusega. ROK soostus raske südamega: eelmiste olümpiamängude ebaõnnestumine oli veel värskelt meeles.

Ameeriklane Oliver Kirk on läinud olümpiaajalukku sellega, et võitis poksis kaks kuldmedalit ühtedel mängudel – kukk- ja sulgkaalus. Juhtus see St. Louisis 1904. aastal, kus reglemendi järgi võis võitja võistelda ka järgmises kehakaalus. Kirkil tuli pidada kahe kuldmedali saamiseks vaid kaks matši.

1906. aasta vaheolümpiamängud Edit

Toimusid Ateenas 22 IV–2 V 1906. Algselt oli plaanis pidada vaheolümpiamänge Kreekas iga nelja aasta järel vaheldumisi suveolümpiamängudega, kuid rohkem vaheolümpiamänge ei korraldatud. ROK ei tunnusta tänapäeval vaheolümpiamänge olümpiamängudena tuues põhjenduseks, et olümpiamänge peetakse iga nelja aasta tagant, kuigi ka taliolümpiamänge peetakse nüüd vaheldumisi suveolümpiamängudega.

1908. aasta suveolümpiamängud Edit

ROK-i 6. ametlikul istungil Londonis 1904, usaldati neljandate olümpiamängude korraldamine Roomale, kuid itaallased loobusid olümpiamängude läbiviimisest 1906 majanduslike raskuste tõttu. Olümpiamängude korraldamisest olid aga huvitatud inglased. ROK kinnitas Londoni olümpialinnaks 1907 Haagis oma 9. istungil. Teadaolevalt osales esimene Eesti päritolu sportlane olümpiamängudel 1908. a Londoni mängudel, kui Venemaa Keisririigi võistkonna koosseisus osales Londonis elav Georg Lind, kes saavutas maratonijooksus ajaga 3:26.38,8 27 lõpetaja seas 19. koha.

1912. aasta suveolümpiamängud Edit

Stockholm kinnitati olümpialinnaks ROK-i kümnendal istungil Berliinis 28 V 1909. Pea-areen oli spetsiaalselt mängudeks ehitatud Olümpiastaadion (arhitekt Torben Grut (1871–1945). Staadioniraja pikkus oli 383 meetrit. Mängud avas Rootsi kuningas Gustav V. Olümpiahümn oli "Vår Gud är oss väldig borg". Olümpiapostmarke välja ei antud.

1920. aasta suveolümpiamängud Edit

VI olümpiamängud, mis pidid toimuma 1916 Berliinis, jäid pidamata Esimese maailmasõja tõttu. Pärast sõja lõppu kokku tulnud ROK-i kongressil otsustati pidada VII olümpiamängud Prantsusmaal, kuid prantslased loobusid Belgia kasuks. Lõplik otsus korraldada olümpiamängud Antwerpenis võeti vastu ROK-i XVII istungil Lausanne'is 1919. Muud kandideerinud linnad: Lyon (Prantsusmaa) ja Budapest (Ungari), eelvoorudes ka Amsterdam (Holland), Havanna (Kuuba), Atlanta, Cleveland ja Philadelphia (kõik USA). Võistluste patroon oli Belgia kuningas Albert I (1875–1934), kes avas ka olümpiamängud. Peaareen oli Champs de Beerschot'i staadion, mis mahutas 40 000 pealtvaatajat. Korralduskomitee esimees oli krahv Henri de Baillet-Latour. Olümpial osalenud majutati Antwerpeni koolimajadesse; eestlased olid ühes tütarlaste koolis. Medaleid jagati välja 161 komplekti, sh 29 kergejõustikus.

1924. aasta suveolümpiamängud Edit

1896–1924 peetud suveolümpiamängudel olid kergejõustikus jooksuradade eristamiseks kasutusel köied. Vaid 1912. a-l Stockholmis oli rajajooned.

1964. aasta suveolümpiamängud Edit

Tōkyō OM-il 1964. a-l tekitas furoori kohalik võrkpallinaiskond, kes võitis kuldmedali. 12 mängijast 10 olid Nichibo ketrusvabriku töötajad, peatreeneriks karm sõimaja Hirofumi Daimatsu aga selle vabriku varustusosakonna juhataja.

1980. aasta suveolümpiamängud Edit

Moskva olümpiamängude ajal olid olümpialinnadeks ka Leningrad, Kiiev, Minsk ja Tallinn. 18 VII 1980 toimus Moskva linnanõukogu ees olümpiatule pidulik tseremoonia. Leningradi nimel võttis tule vastu maadleja Anatoli Roštšin, Kiievi nimel maadleja Ivan Bogdan, Minski nimel riistvõimleja Olga Korbut, Tallinna nimel Heino Sisask.

2012. aasta suveolümpiamängud Edit

OM algas Londonis mitu päeva enne ametlikku avamist. USA naiskond võitis Prantsusmaad jalgapallis 4:2. Viimase kuldmedali võitis Londoni OM-il leedulanna Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė moodsas viievõistluses. Leedu võitis OM-il viis medalit, sh kaks kulda. Londoni OMi edukaim sportlane oli Michael Phelps (neli kuld ja kaks hõbedat). Viie medaliga sõitsid mängudelt koju USA ujujad Melissa Jeanette (Missy) Franklin, Alison Rodgers Schmitt ja Ryan Steven Lochte ning Austraalia ujuja Alicia Jayne Coutts.

Budapest on kandideerinud olümpialinnaks kuus korda, seni edutult.

Taliolümpiamängud Edit

1948. aasta taliolümpiamängud Edit

V taliolümpiamängud Sankt Moritz 1948 (30 I – 8 II)

  • Toimumispaik Sankt Moriz (Šveits), mägikuurort riigi idaosas
  • Osalejaid 669 (neist 77 naist)
  • Osalenud riike 28
  • Spordialasid kavas 7
  • Näidisalad patrullsuusatamine, talvine viievõistlus (10 km murdmaasuusatamine, püstolilaskmine, kiirlaskumine, vehklemine, ratsutamine)
  • Edukamad riigid Norra ja Rootsi (mõlemad 4 kuld-, 3 hõbe- ja 3 pronksmedalit)
  • Edukaim sportlane: Henri Oreiller (Prantsusmaa, mäesuusatamine) – 2 kulda, 1 pronks
  • Piletiga pealtvaatajaid u 88 000.
    Eestlased nendel mängudel ei osalenud

Teise maailmasõja tõttu jäid pidamata nii 1940. kui ka 1944. aasta talimängud. 1940. aasta mängud oleksid toimunud Sapporos (Jaapan), kuid sõja puhkemise tõttu jaapanlased loobusid. Seejärel oli korraldajaõigus mõnda aega Sankt Moritzil, šveitslaste loobumise järel ka sakslaste Garmisch-Partenkichenil, kuni järjest laienev sõda sundis lõpuks mängud üldse pidamata jätma.

12-aastase pausi järel peeti esimesed sõjajärgsed taliolümpiamängud lõpuks Sankt Moritzis. Sama paik oli võõrustanud ka 1928. aasta mänge, olles nii esimene koht, kus taliolümpiamängud toimusid teist korda.

1988. aasta taliolümpiamängud Edit

http://sport.postimees.ee/2646300/maailma-halvimaks-suusahuppajaks-tituleeritud-mees-vajan-nykaneni-treenerit

1992. aasta taliolümpiamängud Edit

XVI taliolümpial Albertville'is osales taas iseseisva võistkonnaga Eesti Vabariik. Parima koha saavutas Allar Levandi (kahevõistluse individuaalvõistluses kuues). Mängudel püsitati ka üks Eesti rekord: Aare Tamme sööstlaskumises 201,455 km/h. Ala oli näidisala. Aasta hiljem kihutas Tamme Eesti rekordiks 210,896.

2018. aasta taliolümpiamängud Edit

2018. a taliolümpia korraldajalinn valiti 6 VII 2011 kolme linna vahel: Annecy (Prantsusmaa), München (Saksamaa) ja Pyeongchang (Lõuna-Korea).

Paraolümpiamängud Edit

Noorte olümpiamängud Edit

Korraldus Edit

Olümpiaküla Edit

Esimest korda said meessportlased olümpiamängude ajal elada spetsiaalselt ehitatud olümpiakülas 1932. a-l Los Angeleses. Naissportlasi veel olümpiakülla ei lubatud, nemad elasid eraldi hotellides. Siiski oli Soome olümpiadelegatsiooni kokk saanud eriloa elada olümpiakülas.

Sümbolid Edit

Maskott Edit

1968 võeti kasutusele olümpiamaskott – võõrustava maa kultuurist inspireeritud loom või inimkuju. Olümpiamaskoti olulisus olümpismi sümbolina on kasvanud pärast 1980. aaastat, kui Moskva olümpiamängudeks loodud karupoeg Miša sai maailmatuntuks. 2008. a Pekingi olümpiamängude maskotiks oli viis Fuwa-tegelast, kes sümboliseerisid hiina kultuuri viite olulist feng shui elementi.

Edit

Tseremooniad Edit

Lipu kandmine avatseremoonial on au, mis langeb osaks väga vähestele. Olümpiaajaloos on OMi avatseremooniatel kandnud kolme riigi lippu maadluskorüfee Aleksander Karelin (1988 NSV Liidu, 1992 SRÜ ja 1996 Venemaa).

Spordialad Edit

Suveolümpiamängudel Edit

Londoni OM-il oli võistluskavas 26 spordiala, 2016. a-l lisandub kaks uut ala: golf (oli OMi kavas 1904 St. Louisis) ja ragbi (esimest korda).

Taliolümpiamängudel Edit

Suusabalett oli taliolümpiamängude kavas kaks korda, 1988 Calgarys ja 1992 Albertville'is. Aastal 2000 lõpetas Rahvusvaheline Suusaliit võistluste korraldamise sel alal. Aprillis 2011 otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee lisada taliolümpiamängude kavva viis uut ala: naiste suusahüpped, laskesuusatamise segateatesõit, iluuisutamine ja kelgutamise meeskonnavõistlus ning vigursuusatamise rennisõit.

http://olympia.postimees.ee/2686218/taliolumpial-labi-kukkunud-spordialad

Paraolümpiamängudel Edit

Goalball on üks paraOM-i võistlusalasid. Sportmängu palli sees on kelluke, mis palli liikumise ajal heliseb. Mäng on mõeldud nägemispuudega inimestele.

Naised olümpiamängudel Edit

1996. aastal Atlanta olümpia ajal oli maailmas riiki, kes oma naissportlasi võistlema ei lasknud. 2012. a-l lubasid Saudi Araabia, Katar ja Brunei esmakordselt naistel OM-ist osavõtta.

Vanim OM-il võistlenud naissportlane oli Hilda Lorna Johnstone. Suurbritannia ratsutaja oli Müncheni OM-il veidi vanem kui 70 aastat ning saavutas neil mängudel 12. koha individuaalses koolisõidus ja 10. koha võistkondlikult.

http://womenshistory.about.com/od/olympics/tp/summer_olympics.htm

Olümpialinnad Edit

Olümpialinnad
Aasta Suveolümpiamängud Taliolümpiamängud
Olümpiaad Olümpialinn Nr Olümpialinn
1896 I Kreeka Ateena, Kreeka
1900 II Prantsusmaa Pariis, Prantsusmaa
1904 III USA Saint Louis, Ameerika Ühendriigid
1906 Vaheolümpiamängud Kreeka Ateena, Kreeka
1908 IV Suurbritannia London, Suurbritannia
1912 V Rootsi Stockholm, Rootsi
1916 VI Saksamaa Berliin, Saksamaa
Jäid ära Esimese maailmasõja tõttu
1920 VII Belgia Antwerpen, Belgia
1924 VIII Prantsusmaa Pariis, Prantsusmaa I Prantsusmaa Chamonix, Prantsusmaa
1928 IX Holland Amsterdam, Holland II Šveits Sankt Moritz, Šveits
1932 X USA Los Angeles, Ameerika Ühendriigid III USA Lake Placid, Ameerika Ühendriigid
1936 XI Saksamaa Berliin, Saksamaa IV Saksamaa Garmisch-Partenkirchen, Saksamaa
1940 XII Jaapan Tōkyō, Jaapan
Soome Helsingi, Soome
Jäid ära Teise maailmasõja tõttu
V Jaapan Sapporo, Jaapan →
Šveits Sankt Moritz, Šveits →
Saksamaa Garmisch-Partenkirchen, Saksamaa
Jäid ära Teise maailmasõja tõttu
1944 XIII Suurbritannia London, Suurbritannia →
Jäid ära Teise maailmasõja tõttu
V Itaalia Cortina d'Ampezzo, Itaalia
Jäid ära Teise maailmasõja tõttu
1948 XIV Suurbritannia London, Suurbritannia V Šveits Sankt Moritz, Šveits
1952 XV Soome Helsingi, Soome VI Norra Oslo, Norra
1956 XVI Austraalia Melbourne, Austraalia +
Rootsi Stockholm, Rootsi
VII Itaalia Cortina d'Ampezzo, Itaalia
1960 XVII Itaalia Rooma, Itaalia VIII USA Squaw Valley, Ameerika Ühendriigid
1964 XVIII Jaapan Tōkyō, Jaapan IX Austria Innsbruck, Austria
1968 XIX Mehhiko México, Mehhiko X Prantsusmaa Grenoble, Prantsusmaa
1972 XX Saksamaa München, Saksamaa XI Jaapan Sapporo, Jaapan
1976 XXI Kanada Montréal, Kanada XXI USA Denver, Ameerika Ühendriigid
Austria Innsbruck, Austria
1980 XXII Nõukogude Liit Moskva, Nõukogude Liit XIII USA Lake Placid, Ameerika Ühendriigid
1984 XXIII USA Los Angeles, Ameerika Ühendriigid XIV Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik Sarajevo, Jugoslaavia
1988 XXIV Lõuna-Korea Soul, Lõuna-Korea XV Kanada Calgary, Kanada
1992 XXV Hispaania Barcelona, Hispaania XVI Prantsusmaa Albertville, Prantsusmaa
1994 XVII Norra Lillehammer, Norra
1996 XXVI USA Atlanta, Ameerika Ühendriigid
1998 XVIII Jaapan Nagano, Jaapan
2000 XXVII Austraalia Sydney, Austraalia
2002 XIX USA Salt Lake City, Ameerika Ühendriigid
2004 XXVIII Kreeka Ateena, Kreeka
2006 XX Itaalia Torino, Itaalia
2008 XXIX Hiina Peking, Hiina
2010 XXI Kanada Vancouver, Kanada
2012 XXX Suurbritannia London, Suurbritannia
2014 XXII Venemaa Sotši, Venemaa
2016 XXXI Brasiilia Rio de Janeiro, Brasiilia
2018 XXIII Lõuna-Korea Pyeongchang, Lõuna-Korea
2020 XXXII Jaapan Tōkyō, Jaapan
2022 XXIV Hiina Peking, Hiina
2024 XXXIV Prantsusmaa Pariis, Prantsusmaa
2026 XXV
2028 XXXV USA Los Angeles, USA