State of Ohio | |||||
---|---|---|---|---|---|
|
|||||
Deviis: With God, all things are possible | |||||
Pealinn | Columbus | ||||
Rahvaarv | 11 689 100 (2019)[1] | ||||
Pindala | 116 096 km² | ||||
Lühendid | OH |
Ohio on Ameerika Ühendriikide osariik. See asub USA kirdeosas Kesk-Läänes Erie järvest lõunas. Ohio pindala on suhteliselt väike, kuid seal elab üle 11 ja poole miljoni inimese ning on elanike arvult kui ka sisemajanduse kogutoodangult USA seitsmes osariik. Peamised loodusvarud on Allegheny platoolt kaevandatav kivisüsi ja ammendatav maagaas ning osariigi viljakal lääneosas kasvatatakse piimakarja, maisi ja soja.
Osariik on nime saanud Ohio jõe järgi, mis kulgeb piki osariigi lõunapiiri. Jõe nimi on tuletatud sõnast, mis tähendab irokeesi keeles "suur vesi". Ohio sai 1. märtsil 1803 USA 17. osariigiks. Osariigist on pärit seitse USA president.
Geograafia[]
Asukoht, suurus ja pinnamood[]

Ohio geograafilised piirkonnad: 1) Erie järve rannikupiirkond, 2) moreenmadalik 3−4) Allegheny platoo, 5) Bluegrass
Ohio pindala on 116 096 km², millest maismaa moodustab 106 156 km². See on pindalalt USA 34. osariik ja üks väiksemaid osariike Apalatšidest läänes. Osariigi keskne asukoht ja hea transpordiühendus USA eri paikadega on olnud oluline osariigi majanduse hüvanguks. Ohio lõunapiiri moodustab Ohio jõe põhjarannik, mis seati 1793. aastal. vastavalt madalamale veetasemele. Osariik piirneb idas Pennsylvaniaga, loodes Michiganiga, läänes Indianaga, lõunas Kentuckyga ja kagus Lääne-Virginiaga. Põhjas, Erie järvest taga on Kanada provints Ontario.
Suurem osa Ohiost on tasandikuline, jääajast pärinevad mõned mäed. Loode osas paikneb kuivendatud Great Black Swampi raba. Piirkonna jõed voolavad põhjast Erie järve kaudu Atlandi ookeani ning lõunas Ohio ja Mississippi jõe kaudu Mehhiko lahte.
Kliima[]
Ohios valitseb niiske mandriline kliima. Idapoolsetel kõrgendikel on talved külmad ja suved soojad. Lõunaosas on soojem ja kasvuperiood kestab seal keskmiselt 198 päeva, mujal osariigis on see 150–178 päeva. Üle pooltest sademetest langeb maist oktoobrini. Clevelandis esineb aastas keskmiselt 127 päeva, mil päevane miinimum temperatuur on null kraadi või alla selle. Columbuses on see näit 124 ja Cincinnatis 99. Lund sajab aastas Clevelandis 143 cm, Columbuses 71 cm ja Cinclinnatis 61 cm.
Erie järve lähedal soodustab lumesadu järve mõju ja valdavate tuultesuunade langeb suurem osa lumest järve idakaldal. Neljakümne aasta jooksul (1945–1985) oli seal aastane keskmine lumekogus 269 cm ja suurimal talvel oli see 410 cm. Paksu lumekihti ei teki, kuna talve jooksul sulab lumi mitu korda. Suurim lumekiht ühel perioodil on olnud 86 cm, mis mõõdeti 1962. aasta detsembris Chardonis.
Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Ohios on 45 °C, mis mõõdeti 21. juulil 1934 Gallipolise lähedal. Madalaim temperatuur mõõdeti Milliganis 10. veebruaril 1899, mil oli −39 °C külma.
Loodus ja looduskaitse[]

Sügisvärvides Cuyahoga Valley rahvuspark
Osariigi ainus rahvuspark on Cuyahoga Valley rahvuspark.
Ohios on 21 osariikliku metsakaitseala. Neis kasutatakse metsa mitmel otstarbel: metsa raiutakse jätkusuutliku arengu põhimõtte alusel ja samal ajal luuakse ohutu elupaik loomadele, kaitstakse maapinda ja veekogusid, ning on mõeldud ka puhkamiseks. Umbes 88% metsadest on eraomandis. Tulundusmetsades kasvavad punane tamm, valge tamm ja must pähklipuu. Ohio tunnuspuu sile hobukastan kasvab osariigi lääneosas, kus on mullad vähem happelised, kuid ta võib kasvad ka mujal, v.a kirde- ja kagunurgas.
Ohios elutseb umbes 56 põlisimetajat, 200 pesitsevat linnuliiki, 84 roomaja- ja kahepaikseliiki, 170 kalaliiki, 100 liiki limuseid ja 20 liiki vähilaadseid. Ohustatud loomaliikide hulka kuuluvad baribal, ameerika jänes, hamsterlane Neotoma magister ja kogu USA-s haruldane nahkhiireliik Myotis sodalis. Muud Ohios elutsevad imetajad on hirved, opossumid, rebased, skungid, kährikud ja ümisejad. Kanada kopra ja metskalkuni populatsioon on taastatud.[2]
Ajalugu[]
Enne eurooplaste tulekut[]

Hopewelli kultuuri ühendatud maundid Chillicothes
Esimesed jäljed inimtegevusest Ohios pärinevad 9000 aastat eKr tagusest ajast. Esimesed leiud on seotud Clovise kultuuriga. Põhja-Ameerika arhailise perioodi lõpul hakkasid Glacial Kame'i kultuuri inimesed kauplema kaugemate rahvastega.
Haldus[]

Osariigi kapitoolium Columbuses
Ohio seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 33 liikmelisest Senatist ja 99 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. 2019. aastast on osariigi kuberner Mike DeWine.
Osariik jaguneb 88 maakonnaks.
Rahvastik[]
Elanike arv | ||
---|---|---|
Rahvaloendus | Elanikke | %± |
1940 | 6 907 612 | +3,9% |
1950 | 7 946 627 | +15,0% |
1960 | 9 706 397 | +22,1% |
1970 | 10 652 017 | +9,7% |
1980 | 10 797 630 | +1,4% |
1990 | 10 847 115 | +0,5% |
2000 | 11 353 140 | +4,7% |
2010 | 11 536 504 | +1,6% |
2017. aasta seisuga moodustavad rahvastikust valged 82,2%, mustanahalised 12,9%, aasialased 2,3%, põlisameeriklased 0,3%. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 3,8%.[1]
Kristlasi on elanikkonnast 73% (protestante on kogurahvastikust 53% ja katoliiklasi 18%).[3]
Keskmine sissetulek leibkonna kohta 2016. aastal oli 50 674 dollarit ja elaniku kohta 27 800 dollarit.[1] 2021. aasta märtsi seisuga on töötuse määr 4,7%.[4] Alla vaesuspiiri elab 14,6% elanikest.[1]
Suurimad linnad[]

Ohio pealinn ja suurim linn Columbus
Pikemalt artiklis Ohio linnad
Nr | Linn | Elanikke (2019) | Maakond |
---|---|---|---|
1. | Columbus | 898 553 | Delaware, Fairfield, Franklini maakond |
2. | Cleveland | 381 009 | Cuyahoga |
3. | Cincinnati | 303 940 | Hamilton |
4. | Toledo | 272 779 | Lucas |
5. | Akron | 197 597 | Summit |
6. | Dayton | 140 407 | Montgomery |
7. | Parma | 78 103 | Cuyahoga |
8. | Canton | 70 447 | Stark |
9. | Youngstown | 65 469 | Mahoning, Trumbull |
10. | Lorain | 63 855 | Lorrain |
Sümboolika[]

Teetähis

Veeranddollariline
- Deviis on "With God all things are possible".
- Tunnuslaulaud on "Beautiful Ohio" ja "Hang On Sloopy".
- Tunnuskahepaikne on täpik-tömpsuu.
- Tunnuslind on kardinal.
- Tunnuslill on aednelk.
- Tunnusputukas on lepatriinu.
- Tunnusimetaja on valgesaba-pampahirv.
- Tunnusroomaja on must vilbasnastik.
- Tunnuspuu on sile hobukastan.
- Tunnusjook on tomatimahl.
- Tunnusfossiil on trilobiit Isotelus maximus.
- Tunnusvääriskivi on ränikivi.
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Ohio. census.gov. Vaadatud 3.7.2017
- ↑ (2008) Britannica Concise Encyclopedia. Encyclopaedia Britannica, Inc., lk. ISBN 1-593394-92-6.
- ↑ Religious composition of adults in Ohio. pewforum.org. Vaadatud 16.4.2021
- ↑ "Unemployment Rates for States". Ameerika Ühendriikide Tööministeerium. Vaadatud 16.4.2021
Välislingid[]
Ameerika Ühedriikide osariigid |
---|
Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming |