Tasandikuodžibveide pealik Sha-có-pay. Portree: George Catlin (1832).
Odžibveid (Ojibwe või Ojibwa) ehk tšippevad (Chippewa) on Kanada lõunaosas ja Ameerika Ühendriikide Kesk-Lääne piirkonna põhjaosas elav Põhja-Ameerika indiaanirahvas. Traditsiooniliselt kõnelesid odžibveid algonkini keelkonda kuuluvat odžibvei keelt, kuid tänapäeval kõnelevad paljud ka inglise ja prantsuse keelt. Odžibveide nimetus enda kohta on Anishinaabemowin, mis tähendab 'algupärased inimesed'. Kanadas Winnipegi järvest lääne pool elavad odžibveid on tuntud tasandikuodžibveide (Saulteaux) nime all.[1]
Odžibveid on elanikkonnalt viies suurim indiaanirahvas Põhja-Ameerikas. 21. sajandi alguses oli umbes 175 000 odžibvei päritolu inimest.[1] Kanadas on nad kriide järel teine suurim indiaanirahvas. Odžibveid kuuluvad koos ottavate ja potavatomidega Kolme Tule Nõukogusse või Konföderatsiooni (odžibvei keeles Niswi-mishkodewinan).
Traditsiooniliselt jagunesid odžibveid rändavateks hõimudeks. Sügisel eraldusid hõimud pereüksusteks, mis levisid laiali eraldi jahipiirkondadesse. Suvel tulevad pereüksused kokku, tavaliselt kalapüügikohtade juures. Traditsiooniliselt toitusid odžibveid põhiliselt vesiriisist, osad hõimud kasvatasid samuti maisi. Odžibveid kasutasid suures ulatuses kasetohtu, näiteks kanuude ja vigvamide ehitamisel ning tarberiistade valmistamisel.[1]
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Ojibwa. Encyclopædia Britannica. Vaadatud 23.1.2021