Northumbria

Northumbria lipp

Northumbria kuningriik 802. aastal

Northumbria (vanainglise keeles Norþanhymbra Rīce) oli Anglosaksi Inglismaa üks tähtsamaid kuningriike. See paiknes Humberi jõest põhjas. Oma suurima õitseperioodi ajal ulatus see Iiri merelt Põhjamereni. Põhjas ulatus see kuni Forthi laheni.

Northumbria oli sõjaliselt kõige tugevam 7. sajandil, kui riigi ülemvõimu valitsejate Edwini (616–632), Oswaldi (633–641) ja Oswiu (641–670) ajal tunnistasid Lõuna-Inglismaa kuningriigid. Anglosaksi Inglismaa ajaloo pärandisse andis Northumbria kõige suurema panuse 7. sajandi lõpul ja 8. sajandil. Monkwearmouthi–Jarrow' kloostrid kujunesid mitte ainult Inglismaa vaid kogu Lääne-Euroopa vaimse elu keskusteks. Jarrow' kloostris töötas esimese Briti ajaloo kirjutanud munk Bede.

Northumbria riik tekkis kahe algselt iseseisva riigi liidust – Bernicia ja sellest lõunasse jäänud Deira. Bernicia valitseja Æthelfrith (593–616) saavutas kontrolli Deira üle, luues sellega Northumbria kuningriigi. Ta tapeti lahingus Edwini, kes oli Deira kuningliku perekonna esindaja, toetajate poolt. Pärast seda valitsesid riiki siiski peamiselt Bernicia päritolu valitsejad. Kuningriik laines Inglismaa läänerannikule arvatavasti 7. sajandi keskpaigal, misjärel laines see kiiresti põhja poole, ulatudes mõneks ajaks isegi kuni Tay jõeni Šotimaa keskosas. Kuningriigi edasist laienemist lõunasse takistas Merica riik.

Northumbria kultuuriline elu ja poliitiline ühtsus hävines daanide saabumisel. Daanide armee vallutas 866. aastal Yorki ja paljud daanide hõimu liikmed asusid sellesse piirkonda paiksel elama. 10. sajandi alguses saabus Northumbria aladele ka teisigi Skandinaavia hõime. Vahepeal põhjas tugevnenud Šotimaa kuningriik tõrjus Northumbria piiri tagasi Tweedi jõeni. Lõpuks kehtestasid lõunas paiknenud Wessexi kuningriigi valitsejad oma võimu kogu Inglismaa üle. Pärast seda, kui 944. aastal viimane Skandinaavia valitseja Yorkist välja tõrjuti, ei olnud Northumbrial enam iseseisvaid valitsejaid

Northumbria kuningad (654–867)

Oswiu (654–670) Ecgfrith (670–685) Aldfrith (685–704) Eadwulf (704–705; usurpaator) Osred I (705–716) Coenred (716–718) Osric (718–729) Ceolwulf (729–737) Oswulf (Osulf; 758–759) Æthelwald (759–765) Alhred (765–774) Æthelred I (774–779) Ælfwald I (779–788) Osred II (788–790)

Æthelred I (790–796) Osbald (796) Eardwulf (796–806 või 808) Ælfwald II (Elfwald II; 806 või või 808–808 või 810) Eardwulf (808–810) Eanred (810–841) Æthelred II (841–844) Rædwulf (Redwulf; 844; usurpaator) Æthelred II (844–848 või 849) Osberht (Osbert; 848 või 849–862 või 863) Ælle II (?–867; usurpaator) Osberht (Osbert; 867)

Vaata ka

• Northumberland