Raamaturott Viki
Register
Advertisement
Kongeriket Norge (norra)
Flag of Norway Coat of arms of Norway
Hümn: "Ja, vi elsker dette landet" (de facto)
Europe-Norway
PealinnOslo
Rahvaarv5 295 619 (2018)
Pindala385 203 km²
Ametlikud keelednorra
Rahvuspüha17. mai
RahaühikNorra kroon (NOK)
Tippdomeen.no

Norra on riik Põhja-Euroopas. See kuulub Põhjamaade ja Skandinaavia riikide hulka. See piirneb idas Rootsiga, kirdes Soome ja Venemaaga. Pindalalt ja elanike arvult on see suuruselt kolmas Põhjamaades. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Peale selle hõlmab Norra ka Islandi vetega piirneva saare Svalbardi ja Põhja-Jäämeres asuva Jan Mayeni. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 178 km². Norra pinnamoodi iseloomustavad fjordid ja mäed. Riigi pealinn ja suurim linn on Oslo.

Norra on inimarengu indeksi järgi maailma kõige kõrgema elatustasemega riik. Heaolu aluseks on riigi energiavarad: nafta, maagaas ja hüdroenergia. Samuti on Norra kalavarudelt ja -püügilt üks maailma juhtivaid riike. Riigis kõneldakse norra keelt, millel on kaks ametlikku kirjakeelt (bokmål ja nynorsk, ning kolme saami keelt. Norra on edukas talispordimaa, kus on toimunud kahed olümpiamängud. Norra kuulub NATO-sse, kuid ei ole Euroopa Liidu liige. Norra on siiski liitunud EFTA-ga ja on osa Euroopa Majanduspiirkonnnast.

Geograafia[]

Next Pikemalt artiklis Norra geograafia
Satellite image of Norway in February 2003

Norra 2003. aasta veebruarist pärineval satelliidipildil

Norra piirneb läänes Norra merega, lõunas Skagerraki väinaga ja põhjas Barentsi merega. Norra pindala on 323 802 km². Riik on enamasti mägine. Ulatuslikumad tasasemad alad on peamiselt ainult riigi kaguosas Oslo fjordist idapool. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla edela-kirde suunas kulgev Skandinaavia mäestik. Norra kõrgeim mägi on Galdhøpiggen, mis asub Jotunheimeni mägedes. See on 2469 meetrit kõrge ja sellega Põhja-Euroopa kõrgeim mägi.

Norra rannajoon on tugevalt liigestatud ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks. Rannajoone pikkus koos fjordide ja saaretega on 83 000 km, millest saared moodustavad umbes 58 000 km. Norras on palju jõgesid ja järvi. Suurim järv on Mjøsa ning pikimad jõed Glåma, Gudbrandsdalslågen ehk Lågen ja Teno.

Norrale kuuluvad Svalbardi saarestik ja Põhja-Jäämeres asuv Jan Mayen ning Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas. Lisaks peab Norra oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel.

Kliima[]

Norras valitseb parasvöötme mereline kliima. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Lõunas on sademeid rohkem kui põhjas. Sisemaal on kliima mandrilisem. Sademeid on vähem, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad.

Loodus[]

37% Norra mandriosast on kaetud metsaga. Rohkem pool sellest, 23%, on produktiivsete metsad. Seda kasutatakse saematerjalina ning tselluloosi- ja paberitööstus. Metsa biomass suureneb, mis toimib süsiniku talletajana. Peamine puuliik on harilik kuusk. Rannikul kasvab sookask, kuid sinna on alates 1950. aastatest istutatud ka harilikku kuuske ja sitka kuuske.

Ohustatud liikide nimekirja kuulub Norras 2006. aasta seisuga 31 imetaja-, 78 linnu-, 44 kala- ning viis roomaja- ja kahepaikseliiki. Kokku on ohustatud liike (sh taimed, putukad ja seened) 1988 liiki. Suurimas ohus on hunt ja polaarrebane. Looduskaitsealad katavad Norra mandriosast ligi 15% ja veel suurema osa Svalbardist.

Ajalugu[]

Next Pikemalt artiklis Norra ajalugu

Esiaeg[]

Inimesed hakkasid praeguse Norra alale saabuma peatselt pärast jääaja järel mandriliustiku sulamist, kui saamide esivanemad rändasid maa põhjaossa umbes 11 000 aastat tagasi. Kui kliima muutus soojemaks, hakkas Kesk-Euroopast ühe enam inimesi põhjapoolsetele aladele suunduma, kellele äratasid huvi kalapüügi, hülgepüügi ja jahinduse võimalused. Järgmistel aastatuhandetel tekkis asustus ja Rooma riigi ajal kaubeldi raudesemete, kanga ja keraamikaga. Rauast tööriistadega langetati põldude rajamiseks metsa ja puidust ehitati laevu.

Haldusjaotus[]

Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke).

  • Akershus
  • Aust-Agder
  • Buskerud
  • Finnmark
  • Hedmark
  • Hordaland
  • Møre og Romsdal
  • Nordland
  • Nord-Trøndelag
  • Oppland
  • Oslo
  • Østfold
  • Rogaland
  • Sogn og Fjordane
  • Sør-Trøndelag
  • Telemark
  • Troms
  • Vest-Agder
  • Vestfold

Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 428. Linnasid on kokku 96.

Rahvastik[]

Norras elab 2018. aasta hinnangul 5 295 619 inimest. Rahvaarv kasvab aeglases tempos, keskmiselt 0,3–0,4‰ aastas tänu nii positiivsele loomulikule iibele kui ka rändesaldole.[1]

Riigis jätkub linnastumise protsess. Kui 1980. aastal elas linnades 70,5% rahvastikust, siis 2011. aastal juba 79,4%.[1]

Norra on olnud aastaid kõrgeima inimarengu indeksiga riik maailmas. 2012. aastal oli Norra indeks 0,955.[1]

Tervishoid[]

Tänu arenenud meditsiiniline ja heale meditsiini kättesaadavusele ning üldisele heaolule on inimeste keskmine oodatav eluiga kõrge: meestel 77,5 ja naistel 83,0 aastat. Tervishoiule tehtavad kulutused moodustavad SKT-st 7,5% (8987 USD inimese kohta). Riigi haiglates on 1000 elaniku kohta 3,5 voodikohta ja 4,08 arsti. Norras on kõige väiksem imikute ja väikelaste suremus maailmas, vastavalt 3 ja 3,5 last 1000 sünni kohta.[1]

Haridus[]

Norras on küllaltki suured haridusele tehtavad kulutused, mis moodustavad SKT-st 6,8%. Kogu riigi rahvastik on kirjaoskaja ning keskmine on õpingutele kuluvaid aastaid 17.[1]

Majandus[]

Norra on jõukas riik. Sisemajanduse kogutoodang 259 miljardit dollarit, mis teeb ühe elaniku kohta 55 198 dollarit. SKT on viimastel aastatel suurenenud umbes 1,7% aastas.[1]

Riigi jõukuse allikad on paljud maavarad, mida kaevandatakse ja töödeldakse. Tähtsamad neist on Põhjamerest ammutatav nafta ja maagaas, mida eksporditakse.[1]

Elektrienergia toodangult ühe elaniku kohta on Norra maailmas esikohal. Suure osa elektritoodangust annavad hüdroelektrijaamad. Võrdlemisi odava elektrienergia baasil on hästi arenenud alumiiniumitööstus.[1]

Samuti riigis hästi arenenud põllumajandus, kuigi põllumajanduseks sobilikku maad on riigis suhteliselt vähe ja kliima jahe. Põllumajandusega tegeleb 2,9% tööealisest elanikkonnast ja see annab 2,7% SKT-st. Põllumajandus keskendub loomakasvatusele (veise- ja lambakasvatus) ning kalapüügile ja- kasvatusele.[1]

Viited[]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Ainsaar, Mare; Jauhiainen, Jussi Sakari; Liiber, Ülle; Müristaja, Heli; Raagmaa, Garri; Roosaare, Jüri (2013). Geograafia gümnaasiumile. I kursus. Rahvastik ja majandus.. Eesti Loodusfoto, lk 108. ISBN 978-9949-460-19-9. 
Advertisement