Noorpiilurite tarkuseraamat (inglise keeles Junior Woodchucks Guidebook) on skaudiorganisatsiooni Noorpiilurid teatmik, mis sisaldab teavet ja nõu iga võimaliku teema kohta. Esimest korda mainiti seda Carl Barksi koomiksis "Atlantise saladus" 1954. aastal. Raamatu autor on anonüümne ja isegi skaudi organisatsiooni juht ei tea selle autorit.
Tarkuseraamat on taskuformaadis raamat, kuid sellest leiab kõik vajalikud andmed väga kiiresti. See sisaldab nt infot kadunud aarete kohta, täpset ajaloolist ja tehnilist teavet ning juhendeid.
Don Rosa on öelnud, et selle tarkuseraamatu kirjutasid Aleksandria raamatukogu hooldajad. See oli kirjutatud papüürusele, mis sisaldas kõiki iidseid teadmisi. Selle raamatu leidis hiljem Kornelius Esihani, kes andis selle oma pojale Clinton Esihanele. Ühel loos, mille autoriks ei ole Don Rosa, räägitakse, et tarkuseraamatu autor on tundmatu.
Tegelikku tarkusraamatut võib kasutada ainult Noorpiilur, kuid mõnes Don Rosa loos oli raamat kättesaadav ka Noorpiilurite lähedastele, kuid selleks oli ainult raamatu väiksem versioon, mis hõlmas tegelikust vaid väikse osa.