FANDOM


Bra alt
Niuē (niue)
Flag of Niue.png
Niue on the globe (Polynesia centered).png
PealinnAlofi
Ametlikud keeled niue, inglise
Pindala
 -  Kogupindala 260 km2
Rahvaarv
 -  Rahvaarv 1190 (2014)

Niue (niue Niuē-fekai) on saar Vaikse ookeani lõunaosas Polüneesias 2400 km kaugusel Uus-Meremaast kirdes. See piirneb Ameerika Samoa, Cooki saarte ja Tonga territoriaalsete vetega. Niue moodustab autonoomse Uus-Meremaaga assotsieerunud ala. See on praktiliselt sõltumatu, kuid säilitab põhiseaduslikud sidemed Uus-Meremaaga. Niue pindala on 261 km². Elanike arv on 2014. aasta seisuga hinnanguliselt 1190. Niue pealinn on Alofi.

Saare avastas 1774. aastal briti maadeavastaja James Cook, kes andis sellele nimeks Savage Island ('metsik saar'). 1900. aastal sai Niue Briti protektoraadiks ja 1901. aastal läks see Uus-Meremaa valdusse. 1974. aastal sai Niue autonoomseks Uus-Meremaaga assotsieerunud alaks, kuid see osaleb piirkondlikes ja rahvusvahelistes suhetes. Niue on Vaikse ookeani ühenduse sekretariaadi ja Vaikse Ookeani Saarte Foorumi liige.

Nimi Edit

Niue kohalik ametlik nimi on Niuē-fekai. See koosneb kahest sõnast: Niuē, mis on tuletis nimisõnast niu ('kookospalm, kookospähkel'), ja tähendab "vaata kookospalmi"; ning sõnast fekai ('kannibal'), kuigi saarel pole kannibalismi kunagi olnud. Kõige vanem nimi saare kohta on Nuku-tu-taha, mille andsid legendi kohaselt saare esmaasukad. Teised ajaloolised nimed on Motu-te-fua ('saar ilma puudeta'), Fakahoa-motu ja Nuku-tuluea. Neid nimesid võib leida kohalikest legendidest ja lauludest.

Eurooplased on saart varem nimetanud Savage'i saareks ('metsik saar'), mille andis sellele briti meresõitja James Cook. Selline nimi anti saarele, kuna inglased kohtasid seal vaenulikke põliselanikke.

Geograafia Edit

Niue ISS004

Niue satelliitpilt.

Niue moodustavad korallsaar ja kolm veealust korallrahu. Niue asub Vaikses ookeanis Polüneesias Tonga saartest umbes 480 km idas, Cooki saarte peasaarest Rarotongast umbes 930 km läänes, Samoa saartest umbes 900 km lõunas ja Uus-Meremaa linnast Aucklandist umbes 2400 km kirdes ekvaatori ja Kaljukitse pöörijooni vahel. Geograafilised koordinaadid on 19° 4′ S, 169° 52′ W. Niue kogupindala on 261,465 km², millega on see on üks maailma suurim korallsaar.

Pinnamood ja geoloogiline ehitus Edit

Niue Küstenlandschaft 2

Erosioon Niue põhjarannikul

Niue paikneb Vaikse ookeani laamal, mis liigub pidevalt kirde poole (umbes 1 cm aastas). Kui saarel paiknes umbes 2–3 miljonit aastat tagasi veel aktiivine vulkaan, asus Niue pragusest asukohast umbes 20 km edelas. Niue saar on korallist päritolu, kuid see on kõrgenenud. Algselt oli saar atoll, kuid siseosa laguun on meretasemest kõrgemale kerkinud.

Saar on veidi kuplikujuline. Kõrgeim koht saarel on nimetu küngas Mutalau küla lähedal ja selle kõrgus merepinnast on 68 meetrit. Keskplatood ääristab kitsas terrass, mille laius on 100–200 meetrit ja kõrgus merepinnast 28 meerit. Saarele on iseloomulik raskesti ligipääsetav rannajoon. Rannajoone pikkus on 64 km. Saare lääneosas on kaks väikest lahte. Rannik on vee erosiooni toimel kaljune, domineerivad lubjakivist kaldakaljud. Rannikul esineb ka liivarandu. Saarel leidub karstunud koopaid.

Niuel esineb radioaktiivsete elementide maakidest tingitud tunduvalt kõrgem radioaktiivse kiirguse foon. Niue saare elanike aastane radioaktiivne doos on 13 mSv, mis on normist ligi 2,5 korda suurem.[1]

Kliima Edit

Avatele Beach

Rand saare edelaosas

Niuel valitseb troopiline kliima, mida mõjutavad kagupassaadid ja soe lõunapassaathoovus. Temperatuuride kõikumised on aasta läbi väiksed, erinevused päeva ja öö vahel on harva üle viie kraadi. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris 26 °C ja juulis 22 °C. Sademete hulk on suur ja ulatub 2000 mm aasta kohta, kuid sademed jagunevad aasta peale ebaühtlaselt. Kõige enam sajab detsembrist aprillini ja vähem juunis-juulis. Niuet vaevad perioodiline põud ja suvel taifuunid. Saarele on iseloomulik kõrge õhuniiskus.

2003. aasta lõpus saart tabanud viienda kategooria tsüklon Heta põhjustas saarele olulist kahju.[2]

Veestik Edit

Pinnavett leidub vähe, saarel ei ole alalisi jõgesid. Põhjavett leidub peamiselt karstialadel. Kogu majapidamistes kasutatav vesi ammutatakse puuraukudest.

Taimestik ja loomastik Edit

Polynesian Starling

Saarel elav linnuliik, kuldnoklaste hulka kuuluv Aplonis tabuensis

Niuel kasvab 629 liiki soontaimi, millest 175 on endeemsed. Loodusliku taimkatte moodustavad kõrgendikel kasvavad troopilised vihmametsad ja lähistroopiline taimestik. Troopilised metsad hõlmavad saare pindalast umbes 13%. Suurem osa saarest on kaetud võsastikuga, ainult paar hektarit on kaetud ürgmetsaga. Inimene on tugevalt mõjutanud Niue taimkatet. Ürgmetsa on säilinud ainult saare keskosas. Saare suurim mets on Huvalu, kus mingigi inimtegevus on keelatud. Laialdasemad on aga sekundaarne metsad.

Saarel kasvavad kookospalmid, keerdlehikud ja banaanipuud ning mitu liiki õistaimi, sh orhideelised. Rannikuvetes ja korallrahudel on soodsad tingimused loomastiku arenguks.

Niue Anemone and Fish

Niue rannikuvetes esineb suurel arvul meriroosilisi

Loomastik piirdub lindude, vähilaadsete ja roomajatega. Imetajatest leidub paar liiki närilisi ja lendkoer Pteropus tonganus, kellel on oluline roll saare ökosüsteemis: ta tolmeldab märkimisväärse osa kohalikest taimedest. Võõrliikidena esinevad koerad, sead ja kassid. Linde on liigirohkelt, nii mere- kui ka maismaaliike, sh papagoilased, tuvilased ja kajaklased. Vähid elavad korallrahude lähedal, maismaal elab kookosevaras. Metsades elavad maod ja sisalikud. Rannikuveed on kala- ja mereimetajate rikkad. Niue piirkonna vetes esinevad haid, meremadu laisabalane Laticauda schistorhynchus.

Niue valitsuse toel on saarele rajatud mitu looduskaitseala. Neist suurim on Huvalu metsakaitseala saare idaosas, mille pindala on 54 km². Saare lõunaosas asub Hakupu pärandi- ja kultuuripark, kus asub arvukalt iidseid matmis- ja elamispaiku. Saare lääneosas asub merekaitseala, mille pindala on 27,67 hektarit.

Ajalugu Edit

Tongia, King of Niue-Fekai

Niue viimane patu-iki Togia-Pulu-toaki, kes valitses de jure kuni 1903. aastani

Niue saare asustasid 10. sajandil polüneeslased, kes saabusid Tongalt, Samoa saartelt ja Pukapuka saarelt. Hiljem oli saarel väljakujunenud kaks vaenulikku hõimu. Esimene hõim saarel oli tõenäoliselt Motu, mis saabus Samoa saartelt. Tafiti hõim tuli Niuele ilmselt hiljem. Kuni 18. sajandini ei olnud saarel riiklikku valitsemist või juhti; pealikud ja perekonnapead teostasid mõjuvõimu osa elanike üle. 18. sajandi alguses tekkis saarel läbi kokkupuudete teiste saartega monarhia alge. Saart valitses kuningas (patu-iki). Troon ei olnud päritav – kuninga valis rahvas, trooninõudleja valiti välja mõjukate perekondade hulgast. Esimene patu-iki oli Puni-mata ja viimane Togia-Pulu-toaki. Niue kirjalik ajalugu algab aga alles 18. sajandi keskel.

Saare avastas eurooplastele 1774. aastal briti meresõitja James Cook, kes seal vaenulike pärismaalaste tõttu ei randunud. Ta andis saarele nime Savage Island ('metsik saar').

Üsna pikka aega jäi Niue eurooplaste vaateväljast välja. Alles 1830. aastal saabus saarele Londoni misjoniseltsist John Williams. Sellega algas misjonäride perioodi algus Niue ajaloos. Olulist rolli ristiusustamisel kohalike elanike seas mängis misjonär Nukai Peniamina. Juba 19. sajandi keskpaigaks olid niuelased pööratud ristiusku.

1900. aastal sai Niue Briti kolooniaks, kuid järgmisel aastal läks see Uus-Meremaa valdusse. Uus-Meremaa soovis saare liita Cooki saarte haldusalaga, mis tekitas aga vastuseisu. Tarvidus omavalitsuseks suurenes Teise maailmasõja järel. 1974. aastal vastuvõetud põhiseadusega sai Niue autonoomseks Uus-Meremaaga assotsieerunud alaks. Põhiseaduse järgi on Niuel enda siseasjades iseseisvus, paljud rahvusvahelised suhted ja piirkondlik välispoliitika. Samal ajal said Niue elanikud Uus-Meremaa kodakondsuse.

Poliitika Edit

Toke Talagi

Niue peaminister Toke Talagi

Niue on Uus-Meremaaga vabalt assotsieerunud riik, mille riigipea on Briti monarh. Sisepoliitika on täielikult Niue enda valitseda, kuid Uus-Meremaa vastutab välis- ja kaitsepoliitika eest. Seadusandlik võim kuulub 20-liikmelisele Niue Assambleele. Selle liikmed valitakse üldvalimistel kolmeks aastaks. Assamblee liikmed ei kuulu erakondadesse, kuid nad on kõik sõltumatud. Assamblee eesistuja on spiiker. Valitsusjuht on peaminister, kelle valib Niue Assamblee. Peaminister moodustab valitsuse, kuhu kuulub peaminister ja kolm teist ministrit. Praegune Niue peaminister Toke Talagi astus ametisse 2008. aastal. Kohtuvõim jaguneb kolmeks: ülemkohus, apellatsioonikohus ja magistraatkohus.

Valimisõigus on kõigil üle 18-aastastel Niue kodanikel. Diplomaatilised suhted on sõlmitud 16 riigiga, Euroopa Liidu ja Cooki saartega. Niue on Rahvaste Ühenduse, Maailma Terviseorganisatsiooni, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja UNESCO liige. Niue kuulub Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide hulka. Niuel on teeb koostööd paljude Vaikse ookeani riikidega ning on mitme piirkondliku organisatsiooni liige, sh Vaikse Ookeani Saarte Foorumi.

Haldusjaotus Edit

Niue jaguneb neljateistkümneks ringkonnaks, mille keskused on samanimelised külad. Igal ringkonnal on külanõukogu, mis valib oma eesistuja. Ringkonnad on ühtlasi valimisringkonnad. Ringkonnad jagunevad kahe ajaloolise hõimu vahel kaheks. Alofi jaguneb põhja- ja lõunaringkonnaks.

 
Motu Elanikke (2006)[3] Tafiti Elanikke (2006)
Makefu 62 Hakupu 162
Tuapa 120 Vaiea 59
Namukulu 14 Avatele 164
Hikutavake 56 Tamakautoga 157
Toi 31 Alofi (lõuna) 434
Mutalau 85 Alofi (põhi) 147
Lakepa 72
Liku 62

Majandus Edit

Alofi

Niue pealinn Alofi

Uus-Meremaa valitsus annab Niuele märkimisväärset rahalist toetust, suuresti tänu millele on saare elustandard võrreldes teiste Okeaania riikide üsna kõrgem. 2003. aastal oli Niue sisemajanduse kogutoodang 10 miljonit dollarit, mis tegi ühe elaniku kohta 5800 dollarit. Majanduslikud probleemid on riigi eraldatus, väike rahvaarv ja piiratud loodusvarad. Peamine majandussektor on põllumajandus. Tööstustoodang peaaegu puudub, kuna transport on üsna kallis ja saar paikneb suurtest turgudest liiga kaugel. Niue majandus põhineb peamiselt avalikul sektoril, mis toetub suuresti Uus-Meremaa valitsusele. Viimastel aastatel on avaliku sektori osatähtsus järk-järgult langema hakanud ning tõusma on hakanud turismiarendus ja põllumajandussaaduste (peamiselt taro) eksport. 2002. aastal külastas saart 3155 turisti ja Niue on sellega üks kõige vähem külastatud koht maailmas.[4]

Põllumajandust takistavad Niue geoloogilised iseärasused, väheviljakas maa ja jõgede puudumine. Sellest hoolimata tegeldakse saarel rohkelt põlluharimisega. Umbes 30–40% saarest ei ole põlluharimiseks sobiv ja suurem osa saagist läheb saarele endale. Kasvatatakse taro, millest osa eksporditakse Uus-Meremaale, ning jahumaniokki, bataati ja jamssi. Siseturu jaoks kasvatatakse väikses koguses banaani, puuvilju, kookospähklit ja köögivilju. Viimastel aastatel on püütud kasvatada ka vanilli. Peetakse veiseid, sigu ja kodulinde. Kalandus ei ole rannikuvete piiratud kalavarude ja raskendatud liigipääsu tõttu ookeanile arenenud. Niue väliskaubandusele on omane väga väike ekspordi osatähtsus ja suur impordi osatähtsus. Sisse tuuakse toidukaupu, tööstuskaupu, masinaid, kütust, meditsiinitehnikat ja ravimeid. Välja viiakse põllumajandustoodangut. Niues valmistatakse meenemünte ja postmarke, mis on samuti oluliseks sissetulekuallikaks. Peamine kaubanduspartner on Uus-Meremaa. 2003. aasta hinnangul oli ekspordi rahaline maht 182 997 Uus-Meremaa dollarit ja impordi rahaline maht 3,6 miljonit Uus-Meremaa dollarit.

Transport Edit

NiueInternationalAirport

Niue rahvusvaheline lennujaam

Nõrga transpordiühenduse tõttu on Niuel piiratud kaubandussuhted Okeaania riikidega, samuti pole see soodne turismile. Teid on 234 km. 1970. aastal valminud Niue rahvusvaheline lennujaam asub saarel edelaosas Alofi lähedal. Regulaarlende teenidab Uus-Meremaa lennuliin Air New Zealand. Saarel puudub looduslik sadamakoht, kuid olemas on rannikulähedane ankrukoht, kuhu saab läheneda vaid väikeste veesõidukitega. Saarel ei ole ühistransporti. Turistid võivad rentida autosid.

Kommunikatsioon Edit

Stamp of Niue.1920.1shilling

Ühešillingiline 1920. aasta Niue postmark

Kogu posti- ja telekommunikatsiooni teenustega varustab Telecom Niue. Internetiteenus avati Niuel 1997. aastal. Vaba pääsu internetile tagab 1999. aastal loodud Internet Users Society Niue. Saarel töötab internetikohvik.

Niue tippdomeen on .nu. Selle on muutnud atraktiivseks kõlaline sarnasus ingliskeelse sõnaga new ('uus'), rootsi, taani ja hollandi keeles tähendab nu 'nüüd, praegu', seepärast on domeen eriti populaarne just Rootsis, Taanis, Belgias ja Hollandis.

Kuni 1992. aastani ilmus valitsuse välja antav ajaleht "Tohi Tala Niue". Praegu on Niue ainus ajaleht 1993. aastal asutatud ja kord nädalas ilmuv "Niue Star". Ajaleht on inglise ja niue keelne. See ilmub ka Uus-Meremaal ja Austraalias. Tiraaž on 800.

2010. aastal arendati saarel OpenBTS-i süsteemi, mille eesmärk oli tarnida odava mobiilsidetehnoloogia standardi GSM-i tugijaamu.

Valuuta Edit

Niue rahaühik on Uus-Meremaa dollar. Käibel on ka kohalik valuuta, Niue dollar. Niue dollari müntide nominaalväärtused on Uus-Meremaa dollari omadega võrdsed. Niue dollaril rahatähti ei ole.

Rahvastik Edit

Niue demograafilise olukorra peamine määraja on kohalike inimeste väljaränne. Suure väljarände tõttu (peamiselt Uus-Meremaale) on iive olnud pikka aega negatiivne. Enne 1930. aastat kasvas rahvaarv kiiresti ja see saavutas maksimumi 1966. aastal, kui Niuel elas 5194 inimest, pärast seda on elanike arv peaaegu pidevalt vähenenud. 2006. aasta rahvaloenduse andmetel elas saarel 1625 inimest, 2009. aasta CIA andmetel oli elanike arv vähenenud 1398 inimeseni ja 2014. aastal 1190 inimeseni.[5] Suur Niue päritolu inimeste kogukond elab Uus-Meremaal, kus 2006. aasta seisuga oli 4850 Niues sündinud inimest ja 22 400 etnilist niuelast.

2006. aasta rahvaloenduse kohaselt oli suurim rahvusrühm on niuelased (81%), kes peavad ennast Polüneesiast sisserännanute järeltulijateks. Teised rühmad on mujalt Okeaaniast sisserännanud (11%), eurooplased (3%), aasialased (2,6%) ja muud (2,6%).

Keeled Edit

Lisaks inglise keelele on Niue teine ametlik keel niue keel, mis kuulub austroneesia hõimkonda polüneesia keelte hulka. Niue keel on lähedalt sugulane tonga keelega. Niue kirjakeele lõid 19. sajandi esimesel poolel ristiusu misjonärid. 2006. aasta rahvaloenduse järgi kasutas regulaarselt suurem osa Niue elanikest (72%) suhtluskeelena niue keelt. Kaks kolmandikku kõneleb seda emakeelena.

Usundid Edit

Domineeriv usund on Niuel kristlus. 2006. aasta rahvaloenduse kohaselt kuulus 62% rahvastikust Niue kristlikusse kirikusse, teistest usunditest oli katoliiklasi 9%, mormoone 8%, adventiste 3%, Jehoova tunnistajaid 2% ja muid 9%. 7% elanikkonnast ei tunnusta ühtegi usundit.

Haridus Edit

Classroom in Niue

Niue õpilased klassiruumis

Niue haridussüsteem põhineb Uus-Meremaa omal ja üldjoontes on õppkava sama. Haridus on kohustuslik 5–14-aastastele lastele. Kirjaoskuse tase on riigis väga kõrge: Niue valitsuse kohaselt 99%. Alates 1989. aastast asuvad põhikoolid elanike arvu vähenemise tõttu ainult Alofis. Niuel on ainult üks keskkool, mis asub Alofi lähedal.

Niuel paikneb ka Lõuna-Vaikse ookeani ülikooli haru, mis ainus asutus saarel, kus on võimalik jätkata õpinguid pärast keskkooli. Suur osa niuelastest omandab hariduse välismaal: Uus-Meremaal, Austraalias ja Fidžil.

2008. aastal jagas organtisatsioon One Laptop per Child kõikidele Niue õpilastele oma sülearvuti.[6]

Tervishoid Edit

Kuna Niue on muust maailmast eraldatud ei ole seal HIV-d ja malaariat. Vahetevahel esineb hepatiiti, tuberkuloosi ja dengepalavikku. Arstiabi on kõigile Niue elanikele tasuta kättesaadav (välismaalastele on see tasuline). 2002. aastal rekonstrueeriti Niue keskhaigla.

2001. aastal oli Niuel üks arst 434 elaniku kohta ja üks meditsiiniõde 145 elaniku kohta.

Kultuur Edit

Muusika ja tants Edit

Niuean dancing

Niue traditsiooniline tants Pacifika festivalil 2002. aastal

Sarnaselt ülejäänud Polüneesiale on laulul ja tantsul niuelaste elus väga oluline roll. Üheks niue traditsiooniliste laulude iseärasuseks on muusikalise saate puudumine. Ainus muusikariist, mida tantsude ajal kasutatakse, on puidust trumm palau või nafa.

Kujutav kunst Edit

Niue tuntuim kirjanik on kunstnik, kirjanik ja luuletaja on John Pule (sündinud 1962), kes on alates kolmandast eluaastast elanud Uus-Meremaal. Pule tööde hulka kuuluvad maalid, joonistused ja graafika. Ta kujutab oma töid nii lõuenditel kui ka traditsioonilisel Polüneesia kunstivormil tapal.

Toidukultuur Edit

Niue põhitoiduainete kuulub tavaliselt alati kala ja köögiviljad. Kala tarbitakse praetult, grillitult, toorelt ning suppides ja hautistes. Tavalisemad kalad on tuunikala, kuldmakrell, papagoikala ja barrakuuda. Üks kohalik toit on Nane Pia – puder, mis on valmistatud aroruudist ja kookospähklist.

Sport Edit

Niuean haka

Niue ragbikoondis esitamas traditsioonilist haka tantsu

Kuigi riik on väike, harrastatakse seal mitut spordiala: ragbi, netballi, golfi, murukeeglit, kergejõustikku ja jalgpalli. Niue jalgpalliliit asutati 1960. aastal. Niue on Okeaania Jalgpallikonföderatsiooni liige, kuid ei ole FIFA liige. Niue jalgpallikoondis on pidanud kaks mängu, mõlemad 1983. aasta Vaikse ookeani mängudel.

Kõige populaarsem spordiala on saarel siiski ragbi. Niuel on oma rahvusmeeskond. Niue ragbikoondis pidas esimese mängu 11 IX 1983 Fidži vastu, kellele kaotati 4:124.

Niue ei ole kunagi osalenud olümpiamängudel, küll aga on alates 2002. aastast osaletud Rahvaste Ühenduse mängudel. Saarel asub kaks staadioni.

Viited Edit

  1. "Kiirgus – ohtlik sõber". Loodusajakiri.ee
  2. "Keeristorm jättis sajad inimesed kodutuks". Delfi, 8. jaanuar 2004
  3. Niue Villages
  4. "Kõige vähem külastatud kohad maailmas". Tarbija24, 22. oktoober 2014
  5. "Niue". The World Factbook. CIA
  6. "Niue saarel on igal õpilasel sülearvuti". Elu24, 22. august 2008

Kirjandus Edit

Välislingid Edit