Elektrolüütiliselt puhastatud puhas (99,9%) nikkel 1 cm3 suurune niklist kuup
Nikkel keemiline element sümboliga Ni ja järjekorranumbriga 28. Nikkel on hõbevalge, nõrgalt kuldse helgiga läikiv metall. Toatemperatuuril on ta õhus ja vees püsiv, seepärast kaetakse niklikihiga metalle korrosiooni eest.[1]
Nikkeloksiid NiO ja niklisoolad – nikkelsulfaat (NiSO4), nikkelnitraat (Ni(NO3))2 jt – on rohelise värvusega.[1]
Niklit rakendatakse katalüsaatorina. Nikkelkatalüsaatoril hüdrogeenitakse vedalaid rasvu tahkeks (margariini saamisel). Nikliühendeid kasutatakse raudnikkelakus.[1]
Tähtsamad niklisulamid on invar, platiniit ja melhior. Nikli ja kroomi sulam nikroom ja kroomi ning alumiiniumi sulam kromaal on suure elektrilise takistusega, neist valmistatakse elektriahjude ja -pliitide küttelemente.[1]
Niklit kasutamise jäljed pärinevad 3500 eKr tagusest ajast. Nikli eraldas klassifitseeris keemilse elemendina 1751 Rootsi keemik Axel Fredrik Cronstedt.
Suurimad niklitootimiskohad on Sudbury kraater Kanadas (mis on ilmselt meteoriidilise päritoluga), Uus-Kaledoonias Vaikses ookeanis ja Norilskis Venemaal.