| République du Niger (prantsuse) | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
|||||
| Hümn: "La Nigérienne" | |||||
 |
|||||
| Pealinn | Niamey | ||||
| Rahvaarv | 20 672 987 (2016) | ||||
| Pindala | 1 267 000 km² | ||||
| Ametlikud keeled | prantsuse | ||||
| Rahvuspüha | 3. august | ||||
| Rahaühik | Lääne-Aafrika frank (XOF) | ||||
| Tippdomeen | .ne | ||||
Niger on merepiirita riik Lääne-Aafrika siseosas. Riik on nime saanud riigi edelaosas voolava Nigeri jõe järgi. Riik piirneb kirdes Liibüaga, idas Tšaadiga, lõunas Nigeeria ja Beniniga, läänes Burkina Faso ja Maliga ning loodes Alžeeriaga. Ta on pindalalt Lääne-Aafrika suurim riik. Umbes kolmveerand riigi territooriumist jääb Sahara kõrbealale,
Geograafia[]
Keskkonnaprobleemid[]
Nigerit vaevad paljud keskkonnaprobleemid, näiteks kõrbestumine ja mulla degradeerumine ülekarjatamise tõttu.[1]
Rahvastik[]
Riigis elab 2016. aasta hinnangul üle 20,6 miljoni inimese. 2012. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanike arv 17 138 707. Rahvastik kasvab väga kiires tempos, keskmiselt 3,7% aastas. Näiteks 1980. aastal oli rahvaarv veel 5,9 miljonit.[1]
Nigeri rahvastik on demograafilise plahvatuse etapis. Sündimuse üldkordaja on väga suur (50,1‰) ja suremus tänu väga noorele rahvastikule suhteliselt väike (13,8‰). Pered on suured, keskmiselt on naiste kohta seitse last. Nigeri rahvastiku mediaanvanus on kõigest 15,2 aastat.[1]
Suurem osa inimestest elab maal. Linnarahvastiku osatähtsuselt on Nigeris maailma üks madalamaid – 2015. aasta seisuga 18,7%.[1]
Niger on pikka aega olnud inimarengu pingereas viimaste riikide hulgas, vastav näitaja oli 2012. aastal 0,304.[1]
Tervishoid[]
Tervishoiule ja arstiabile kulutab riik aastas 5,2% SKT-st, mis teeb inimese kohta ainult 20 USA dollarit aastas. Arste on 1000 elaniku kohta 0,019 ja haiglates voodikohti 0,31. Imikute ja väikelaste suremus on väga suur, vastavalt 110 ja 160 tuhande sünni kohta. Siiski on need näitajad pidevalt kahanenud (näiteks 1980. aastal oli väikelaste suremus 310).[1]
Haridus[]
Haridusele tehtavad kulutused moodustavad SKT-st 4,5%. Kirjaoskajate osakaal rahvastikust on väga väike, ainult 28,7% (meestel 42,9% ja naistel 15,1%). Keskmiselt saavad lapsed koolis käia ainult viis aastat.[1]
Majandus[]
Kuigi Nigeris leidub palju maavarasid, näiteks naftat, kivisütt, fosforiiti, kulda ja rauamaaki, kaevandatakse arvestatavas koguses ainult uraanimaaki.[1]
Eksporditakse põhiliselt maavarasid (näiteks uraanikontsentraati), mis moodustavad 52% ekspordist, samuti põllumajandussaadusi (sh kariloomad, liha, puuvili) ning mõningal määral ka valmistooteid.[1]
Elektritarbimine on väike, kõigest 626 miljonit kwH aastas (ühe elaniku kohta 39 keW).[1]
Ligi 90% tööealistest inimestest on hõivatud põllumajanduses. Harimiskõlblikku maad on 15% riigi territooriumist ning see asub Nigeri lõunaosas. Niisutuspõldudel kasvatatakse riisi, sorgot, hirssi, köögivilju, puuvilla, suhkruroogu jm. Kuivemates piirkondades tegeldakse rändkarjakasvatusega, peetakse veiseid, lambaid, kitsi ja kaameleid.[1]