"Nibelungide laulu" esimene lehekülg (umbes 1230)
"Nibelungide laul" on arvatavasti 13. sajandi algusest pärit keskülemsaksakeelne kangelaseepos. Teose autor on teadmata.
"Nibelungide laul" jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas jutustatakse sellest, kuidas Nibelungide soost kangelane Siegfried suundub burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi kätt paluma, kuid Gunther tahab, et Siegfried aitaks tal esmalt abielluda Islandi kuninganna Brunhildiga, kes on seni kõik oma eelnevad kosilased kahevõitluses tapnud. Nähtamatut mantlit kasutades võitleb Siegfried ise Guntheri asemel Brunhildiga. Kümme aastat pärast mõlemate pulmi lähevad Brunhild ja Kriemhild omavahel tülli ning Kriemhild paljastab seejuures, kuidas Guntheril õnnestus tegelikult Brunhild kosida. Kättemaksuks saadab ta kuninga vasalli Tronje Hageni Siegfriedi tapma. Lisaks õnnestub teada saada Siegfriedi ainus haavatav koht. Hagenil õnnestub Siegfried tappa ning ta röövib seejärel Nibelungide aarde, mille peidab Reini põhja.
"Nibelungide laulu" teises osas abiellub Kriemhild hunnide kuninga Etzeliga, misjärel kutsutakse burgundi kuningas hunnide juurde külla, kuhu ta suundub suure kaaskonnaga, kelle hulgas on ka Hagen. Kriemhild algatab peasöögi ajal tüli, mis lõpeb suure taplusega, milles hukkuvad kõik burgundi kangelased, kellest viimasena Hagen, kuid kes jätab Nibelungide aarde asukoha saladuseks. Kui lõpuks selgub, et kõiges on süüdi Kriemhild, tapab vana väepealik Hildebrand ka tema.
Siegfried ja Kriemhild
"Nibelungide laulu" ajalooliseks aluseks on suure rahvasterände ajal 5.–6. sajandil toimunud sündmused, millest "Nibelungide laulus" esineb germaani hõimude võitlused hunnidega. Ajaloolised sündmused segunevad eeposes müütidega.
Sarnaselt prantsuse "Rolandi lauluga" on "Nibelungide laulu" üks olulisemaid tunnusjooni kangelaste individuaalsuse esiletõstmine. Eepose peakangelast Siegfriedi on aegade jooksul peetud saksa inimese ideaaliks.
Euroopa suurematest kangelaseepostest on "Nibelungide laulu" peetud kõige traagilisemaks ja süngemaks. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist. Laul kasutab sarnaselt tollastele rüütliromaanidele paarisriime, mis on korrastatud nelikvärsiks, nn nibelungi stroofiks, kus viimane poolvärss on pikem, sisaldades nelja rõhku (seitsmes eelnevas poolvärsis on igaühes kolm rõhku).
"Nibelungide laulu" põhjal on kirjutatud mitmeid kirjandusteoseid, seda on dramatiseeritud ja muusikasse seatud. Neist kuulsaim on Richard Wagneri ooperitetraloogia "Nibelungide sõrmus" ("Der Ring des Nibelungen"; 1848–1872).