
Nez percé'd, foto 19. sajandist
Nez percé on USA loodeosas elav indiaanirahvas. Nad kõnelevad sahaptini keelkonda kuuluvat nez percé keelt. Nende nimetus enda kohta on Nimíipuu, mis tähendab "päris inimesed". Nime nez percé andsid neile prantsuse karusnahakütid. Nimi tähendab tõlkes "augustatud nina". Nime kasutati algselt ühe sahaptinide hõimu kohta, kelle tavade juurde kuulus keha augustamine. Nimetust on kasutatud hiljem kogu rahva kohta.
Nez percé'de põlised elupaigad asusid Oregonis, Washingtoni osariigis ja Idahos. Nende paljud külahõimud elas üksteisega suheldes rahumeelselt, ilma tugeva poliitilise sidemeta. Nez percé'd olid algselt kõige arvukam looderanniku indiaanlaste suguharu ja nende koguarvuks oli üle 6000. Lewise ja Clarki ekspeditsiooni ajal oli neid hinnanguliselt 4000. Pikka aega olid nende suhted uusasunikega head. 1877. aastal alustas indiaanipealik Joseph USA vastu sõda.