Raamaturott Viki
Advertisement
Newfoundlandi ja Labradori provints
Newfoundland and Labrador (inglise)
Flag of Newfoundland and Labrador Coat of Arms of Newfoundland and Labrador
Deviis: Splendor sine occasu
Newfoundland and Labrador in Canada 2
PealinnVictoria
Rahvaarv519 716 (2016)
Pindala405 720 km²

Newfoundland ja Labrador on Kanada idapoolseim provints. See hõlmab Atlandi ookeani rannikul asuva Newfoundlandi saare ja Labradori poolsaare idaosa.

2016. aasta rahvaloenduse kohaselt oli provintsi rahvaarv 519 716, millega oli see elanike arvult Kanada üheksas provints või territoorium. Pindala on 405 720 km². Maismaa pindala (370 514 km²) poolest on see kümnes provints või territoorium. Rahvastikutiheduselt (1,4 in/km²) on Newfoundland ja Labrador on provintsidest viimasel kohal, edestades vaid kolme territooriumi.

Umbes 92% provintsi rahvastikust elab Newfoundlandi saarel ja enam kui pool saare kaguosas asuval Avaloni poolsaarel. Newfoundland ja Labrador on keeleliselt Kanada kõige homogeensem provints – 97% elanikkonnast räägib emakeelena inglise keelt.

Provintsi pealinn ja suurim linn on St. John's, kus 2016. aasta seisuga elas 108 860 inimest. Üle 20 000 elanikuga linnad on veel Conception Bay South (26 199 elanikku), Mount Pearl (23 120 elanikku) ja Paradise (21 389 elanikku).

31. märtsil 1949 sai Newfoundland Kanada kümnendaks provintsiks. 2001. aastal provints oma praeguse nime.

Täidesaatev võim kuulub Newfoundlandi ja Labradori provintsis täidesaatvale nõukogule, mida juhib peaminister. Alates 2020. aastast on provintsi peaminister Andrew Furey. Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele 40-liikmelisele parlamendile (House of Assembly). Newfoundlandi ja Labradori leitnantkuberner on Suurbritannia monarhi esindaja provintsis. Alates 2018. aastast on provintsi leitnantkuberner Judy Foote. Kanada parlamendi alamkojas esindab Newfoundlandi ja Labradori provintsi seitse saadikut ja senatis kuus saadikut.

Newfoundlandi_ja_Labradori provintsis asub neli rahvusparki, millest Gros Morne'i rahvuspark kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Raudteeliiklus puudub alates 1988. aastast.

Sümboolika[]

  • Tunnuslill on purpurne püünisleht.
  • Tunnuspuu on must kuusk.
  • Tunnuslind on lunn.

Välislingid[]

Advertisement