| State of New Mexico | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
|||||
| Deviis: Crescit eundo | |||||
 |
|||||
| Pealinn | Santa Fe | ||||
| Rahvaarv | 2 096 829 (2019)[1] | ||||
| Pindala | 315 198 km² | ||||
| Lühendid | NM, N.M. | ||||
New Mexico on Ameerika Ühendriikide osariik riigi edelaosas. See on üks mägiosariikidest. New Mexico on pindalt riigi kuues, kuid üks hõredamalt asustatud osariike. Osariik piirneb põhjas Coloradoga, kirdes Kansasega, idas Oklahoma ja Texasega, läänes Arizonaga ning loodes Utah'ga, lõunasse ja edelasse jäävad Mehhiko osariigid Chihuahua ja Sonora.
New Mexico sai 6. jaanuaril 1912 USA 47. osariigiks. New Mexico rahvastikul ja kultuuril on tugevaid Ladina-Ameerika, Mehhiko ja põlisameeriklaste mõjutusi. Osariigi lipul on kollasel põhjal punane ziade sümbol, mis on iidne indiaani päikesesümbol.
Geograafia[]
New Mexico kogupindala on 315 194 km², millest vaid väikse osa (607 km²) moodustavad veekogud. Osariigi loodenurgas ühinevad New Mexico, Colorado, Arizona ja Utah' piir ning see on ainus koht USA-s, kus kohtuvad neli osariiki (Neli Nurka).
New Mexico maastik varieerub kuivadest kõrbedest kõrgede, lumikattega mäestikeni. Suurt osa New Mexicot katavad viljatud piirkonnad, kuid suure osa osariigist hõlmavad ka metsad, eriti osariigi põhjaosas. Mööda Rio Grande idapiiri kulgeb Kaljumäestiku lõunaserva Sangre de Cristo mäed. Kõrgeim koht on Wheeler Peak (4013 m).
Kliima[]
Suuremas jaos on New Mexico kliima poolkõrbeline või kõrbeline, kuid leidub ka mandrilise- ja alpiinsekliimaga paiku. Keskmine sademetehulk aastas on 350 mm. Aasta keskmine temperatuur varieerub vahemikus 18 °C−4 °C. Suvekuudel võib 1500 m kõrguselt madalamal tõusta temperatuur sageli üle 40 °C. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur New Mexicos on 50 °C, mis mõõdeti 27. juunil 1996 Lovingi lähedal. Madalaim temperatuur mõõdeti Gavilanis 1. veebruaril 1951, mil oli −46 °C külma.
Taimestik ja loomastik[]
New Mexico pakub elu- ja kasvukeskkonda paljudele taime- ja loomaliikidele. Poolkuivades piirkondades kasvavad mehhiko kreosoodipõõsas, prosoopis, kaktused, tääkliilia ja mitmesugused rohttaimed. Põhjaosas leidub palju puuliike, näiteks kollane mänd, haab, pappel, kuusk, nulg ja ahtalehine hõbepuu, mis on sissetungiv liik. Linnuliikidest leiduvad sh suur-jooksurkägu ja metskalkun. Muudest loomaliikedest elutsevad baribal, puuma, jaaguar, koiott, urson, skunk, vapiti, tasandikupiison, pekaar, lumelammas ja harksarvik.
Kaitsealad[]
White Sandsi rahvuspark
New Mexicos on kaitse alla võetud paljud looduslikud- ja ajaloolised objektid. New Mexicos asub kaks rahvusparki: 1930. aastal asutatud Carlsbadi koobaste rahvuspark ja 2019. aastal asutatud White Sandsi rahvuspark. New Mexicos asub lisaks mitu metsakaitseala, ürgloodusala, rahvusmonumenti jm kaitseala.
Ajalugu[]
Esimesed inimesed New Mexico alal olid Clovise kultuuri rahvad. Hiljem asusid piirkonda elama Mogolloni ja Anasazi kultuuri rahvad. Anasazi rahvastel oli suur, õitsev kultuur. Nad ehitasid 13. sajandil Rio Grande orgu mitmeid asulaid. Eurooplaste tulekuks 16. sajandil asustasid praegust ala navahod, apatšid ja jutid.
Aastatel 1540–1542 uuris legendaarse Seitsme kullalinna otsingul piirkonda Hispaania maadeavastaja Francisco Vásquez de Coronado. Esimest korda kasutas nime Nuevo México 1563. aastal Francisco de Ibarra, kes uuris Mehhiko põhjaala. 1598 rajati Nuevo México provints. Samal aastal asutati praeguse New Mexico alale Rio Grande kaldal esimene eurooplaste püsiv asula. 1608 rajati Santa Fe asula. Hispaanlased hülgasid linna Pueblode ülestõusu järel aastatel 1680–1692. Pärast pueblode juhi Popé surma läks ala tagasi hispaanlastele. 1706. aastal rajati Albuquerque.
Vaatamata kaubandussuhetele valgete ja indiaanlaste vahel, kestsid pidevalt relvastatud konfliktid, ja alles 1780. aastal sõlmiti indiaanlaste ja hispaanlaste vahel esimene rahuleping. Kuni 1821. aastani oli New Mexico Uus-Hispaania võimu all ja pärast Mehhiko iseseisvumist läks see Mehhiko koosseisu. Mehhiko võimu ajal rajati USA-ga Missouri jõeni ulatuv kaubatee Santa Fe Trail. Ameerika-Mehhiko sõja järgselt loovutas Mehhiko 1848. aastal Guadalupe Hidalgo lepinguga oma põhjapoolsed alad USA-le.
1850. aastal rajati New Mexico Territoorium, mis hõlmas suuremas osas praeguse Arizona ja New Mexico. 1853 saadi Mehhikolt Gadsdeni ostuga praegune New Mexico lõunaosa. Ameerika Ühendriikide kodusõjas kuulus New Mexico lühikest aega Konföderatsioonile, kuid 1862. aasta Glorieta kuru lahinguga läks see tagasi Unionile. 1863. aastal moodustati New Mexico osast Arizona Territoorium, millega sai New Mexico endale praegused piirid. Pärast kodusõda sai New Mexico üheks olulisemaks majandusteguriks karjakasvatus. Pärast Atchison, Topeka and Santa Fe Railway raudteeliini ehitamist 1880. aastatel ja nafta avastamist 19. sajandi lõpus arenes piirkond kiiresti.
New Mexico sai osariigiks 1912. aastal. 16. juuli 1945 sooritati New Mexicos maailma esimene tuumakatsetus Trinity.
Haldus[]
Osariigi kapitoolium Santa Fes
New Mexico seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 42 liikmelisest Senatist ja 70 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. 2019. aastast on osariigi kuberner Michelle Lujan Grisham.
Osariik jaguneb 33 maakonnaks. Esimesed üheksa maakonda moodustati 1852. aastal.
Rahvastik[]
| Elanike arv | ||
|---|---|---|
| Rahvaloendus | Elanikke | %± |
| 1940 | 531 818 | +25,6% |
| 1950 | 681 187 | +28,1% |
| 1960 | 951 023 | +39,6% |
| 1970 | 1 017 055 | +6,9% |
| 1980 | 1 303 302 | +28,1% |
| 1990 | 1 515 069 | +16,2% |
| 2000 | 1 819 046 | +20,1% |
| 2010 | 2 059 179 | +13,2% |
2016. aasta seisuga on valgeid osariigi rahvastikust 82,6%, põlisameeriklasi 10,6%, mustanahalisi 2,5%, aasialasi 1,7%, Ladinaameeriklaste osakaal rahvastikust on riigi suurim – 48,5%.[1]
Inglise keele kõnelejaid on 64%, hispaania keele kõnelejaid 28% ja navaho keele kõnelejaid 4%.
2016. aasta andmetel on keskmine sissetulek leibkonna kohta 45 674 dollarit ja elaniku kohta 24 459 dollarit.[1] 2020. aasta juuni seisuga on töötuse määr 8,3%.[2] Alla vaesuspiiri elab 19,8% elanikest.[1]
Suurimad linnad[]
Albuquerque
| Nr | Linn | Elanikke (2018) | Maakond |
|---|---|---|---|
| 1. | Albuquerque | 560 218 | Bernalillo |
| 2. | Las Cruces | 102 296 | Doña Ana |
| 3. | Rio Rancho | 98 023 | Sandoval |
| 4. | Santa Fe | 84 612 | Santa Fe |
| 5. | Roswell | 47 635 | Chaves |
| 6. | Farmington | 44 788 | San Juan |
| 7. | Clovis | 38 680 | Curry |
| 8. | Hobbs | 38 277 | Lea |
| 9. | Alamogordo | 31 701 | Otero |
| 10. | Carlsbad | 29 331 | Eddy |
Sümboolika[]
Teetähis
Veeranddollariline
- Juhtlause on Crescit eundo.
- Tunnuslaul on "O' Fair New Mexico".
- Tunnuslind on suur-jooksurkägu.
- Tunnuskala on Clarki lõhe alamliik Oncorhynchus clarki virginalis.
- Tunnuslill on tääkliilia.
- Tunnusheintaim on sale preeriarohi.
- Tunnusloom on baribal.
- Tunnusroomaja on teiulane Cnemidophorus neomexicanus.
- Tunnuspuu on kaljumägede mänd.
- Tunnusfossiil on Coelophysis.
- Tunnusvääriskivi on türkiis.
Vaata ka[]
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 New Mexico. census.gov. Vaadatud 31.12.2017
- ↑ "Unemployment Rates for States". Ameerika Ühendriikide Tööministeerium. Vaadatud 1.8.2020
Välislingid[]
| Ameerika Ühedriikide osariigid |
|---|
| Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming |