| Neljahõlmane maatäht | ||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 | ||||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||||
| ||||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||||
| Geastrum quadrifidum Pers.:Pers. |
Neljahõlmane maatäht (Geastrum quadrifidum) on maatäheliste sugukonda maatähe perekonda kuuluv seeneliik.
Esimesena kirjeldas seda seent teaduslikult 1794. aastal Christiaan Hendrik Persoon.
Neljahõlmane maatäht on kosmopoliitne liik, kuid haruldane, levinud Euroopas, Ameerikas, Aafrikas, Aasias ja Australaasias.
Seen on saprofaag, toitub mullas ja okasmetsade maapinnal lagunevatest orgaanilistest ainetest.
Viljakeha on väike, sitke, hallikaspruun pallike, mis on esialgu ümbritsetud koorega, millel on neli koe kihti. Välimine koekiht on lahkneb tähe sarnaste kiirtena ja paljastab ringikujulise eose kesta. Eoskesta sees on eospaun–eoseid tootev kude, mis on valge ja noorena tugev, kuid muutub vanemaks saades pruunikaks ja pulbriliseks. Hallikaspruun eoskest on lühikese, peenikese varre peal ja sellel on ülaosal eristatav kitsas poor, kus küpsenud eosed võivad välja pääseda. Täielikult laotunud viljakeha on 2–3 cm lai ja kuni 3 cm pikk. Välimine kiht on lillakaspruun. Eosed on kerakujulised, näsalised ja kuni 6 mikromeetrit laiad.
Neljahõlmalist maatähte võib kergesti segi ajada võlv-maatähega (G. fornicatum), mis on suurem (kuni 15 cm) ja väiksemate eostega (4–5 μm). Sarnane on ka väike maatäht (G. minimum), kuid tal on rohkem kiiri (tavaliselt üle seitsme).