FANDOM


Bra alt
Ned Kelly in 1880

Ned Kelly (1880)

Edward "Ned" Kelly (juuni 1855 Beveridge, Victoria – 11 XI 1880 Melbourne) oli Austraalia kuulsaim võsaröövel ja lindprii.

Juba lapsepõlves oli tema perekonnal sageli tülisid politseiga. Pärast võitlust ühe politseinikuga põgenes Kelly võsastikku. Ta mõrvas kolm teda otsima saadetud politseinikku. Kelly ja tema vennad kuulutati seejärel lindpriideks. Kelly jõuk pani aastatel 1878–1880 Victoria ja Uus-Lõuna-Walesi piiril toime mitu kartmatut röövi, mis vallutas rahva kujutlusvõime. Viimases lahingus politseiga riietus Kelly isetehtud, metallist raudrüüsse, kuid vahistati ja saadeti kohtu alla. Mõrvades süüdi mõistetuna poodi ta Melbourne'i vanglas.

Ta sai pärast surma tavainimeste silmis rahvuskangelaseks, kuna ta julges Austraalia jõuka eliidi vastu välja astuda.

Elulugu Edit

Varajane elu Edit

Ned Kelly oli iiri päritolu John "Red" Kelly ja Ellen Quinni kaheksast lapsest vanim. Lapsena päästis Ned teise poisi uppumisest ja sai pääsetud poisi perekonnalt tänutäheks rohelisest siidist ehisvöö. Ta kandis seda ehisvööd ka hilisemas elus endaga kaasas. Ned käis koolis Aveneli linnas kuni oma isa surmani 1866. aasta detsembris. Juba noorukieas oli Nedil erinevaid konflikte poliseiga. 1869 vahistati ta hiina mehelt raha varastamise eest. Kelly veetis kümme päeva politseijaamas luku taga, kuid tema vastu ei olnud piisavaid süütõendeid kohtu alla andmiseks ja ta lasti vabaks. Järgmisel aastal vahistati ta taas, kuna kahtlustati, et tal oli olnud kokkupuuteid Harry Poweri nimelise kurjategijaga.

Lindprii Edit

Kelly perekonna kodus Gretas Victoria kirdeosas toimus 1878. aasta aprillis intsident, kus Fitzpatricki nimeline politseiametnik läks hobuse varguse eest vahistama Nedi venda Dani. Dan oli veidi aega varem vanglast vabanenud ja keeldus Fitzpatrickiga politseijaama tagasi minemast. Kuna Fitzpatrickil ei olnud orderit Dani vahistamiseks ja ta oli ka veidi purjus, üritas ta läheneda Nedi 15-aastast õele Kate'ile. Seejärel tungisid ülejäänud perekonna liikmeid Fitzpatrickile kallale, kes vigastas selle käigus oma rannet. Ned ja tema ema Ellen nõustusid juhtumi unustama, kuid Fitzpatrick andis politseijaama tagasi jõudes teada, et Ned tulistas tema pihta kolm korda ja Ellen Kelly lõi talle kivisöekühvliga vastu pead.

Rühm politseinikke suundus tagasi Gretasse ning vahistasid Ellen Kelly süüdistatuna konstaabel Fitzpatricki mõrvakatses. Ned ja Dan ei olnud sel ajal kodus ning neid ei saadud vahistatud. Ellen väitis, et Ned ei olnud asjaga seotud ja ta töötas 600 km kaugusel kodust. Järgnenud kohtuprotsessis mõisteti Ellen kolmeks aastaks vangi süüdistatuna konstaabel Fitzpatricki tapmiskatses. Politsei pakkus 100 naelast preemiat sellele, kes tabab Kelly vennad. Ned ja Dan varjasid end võsastikus. Peagi ühenesid nendega ka nende vanad sõbrad Joe Byrne ja Steve Hart.

26 X 1878 üllatas Kelly jõuk Stringybark Creeki lähedal laagriplatsil olnud politseinike, kes neid otsinud olid. Järgnenud tulevahetuses hukkus kolm politseinikku (Michael Kennedy, Thomas Lonigan ja Michael Scanlan). Neljas politseinik (Thomas McIntyre) jäi ellu ja pääses põgenema. Juhtumi järel kuulutas Victoria valitsus Kelly jõugu lindpriiks ja nende leidmiseks moodustati suur politseioperatsioon. Samuti anti teada, et igaüks, kes ühe jõugu liikme elusalt või surnult tabab saab tasuks 500 naela või 2000 naela kõigi nelja eest.

Ned Kellyst saab legend Edit

Kelly jõuk teostas 1878. aasta detsembris Euroas ja 1879. aasta veebruaris Jerilderiest suurt tähelepanu tekitanud pangaröövi. Viimases röövis põletasid nad kõik panga võlakirjad, mis tõstis nende mainet sotsiaalsete pahede vastu võitlevate mässulistena. Kellyt on hiljem suuresti mõjutanud ka "Jerilderie kirjana" tuntud avalik pöördumine, mille Kelly dikteeris Joe Byrnile. Kelly andis pangaröövi ajal Jerilderies kirja panga tellerile Edward Livingile. Umbes 8000 sõna pikkuses käsitsi kirjutatud kirjas viitas Kelly iiri katoliku väiketalunike halvemale olukorrale võrreldes suurmaaomanikega. Kirja kasutati ka Kelly kohtuprotsessis 1880. aastal, mille järel tagastati kiri Livingile ja jäi eraomandisse kuni 2000. aastani, mil see anti Victoria osariigi raamatukogule.

Kelly jõugu tabamiseks antav preemia oli kasvanud juba enneolematu 8000 naelani. 1879. aasta märtsis jõuk kadus ja neid ei nähtud enam üle aasta. Jõuku ei püütud enam nii intensiivselt tabada. 1880. aasta juunis oli jõuk taas tegev, kui Joe Byrne mõrvas oma vana sõbra Aaron Sherritti, kuna kahtlustati, et ta on politseinuhk.

Viimased sammud Edit

Ned Kelly death mask

Kelly surimask Old Melbourne Gaoli muuseumis

28 VI 1880 tabati Kelly jõuk Glenrowanis Victorias. Politsei piiras Kelly jõuku, kes olid end barrikadeerinud Glenrowani võõrastemajja ja kaitsesid end isevalmistatud, raudplaatidega kaetud raudrüü ja kiivriga. Kelly kaasosalised hukkusid piiramisele järgnenud tulevahetuses. Politsei tulistas tema raudrüü pihta 28 korda, kuid tabasid vaid kaitsmata jalgu, mille tõttu Kelly maha kukkus. Ta tabati elusalt. Politsei kahjud piirdusid haavatutega.

Kelly mõistis surma sama kohtunik, Redmond Barry, kes oli varem Kelly ema vangi saatnud. Barry määras Kelly surma sõnadega "May God have mercy on your soul" ("Võib-olla Jumal halastab sinu hingele"). Kelly poodi 11 XI 1880 Melbourne'is samas vanglas, kus tema ema oma vanglakaristust kandis. Kelly viimased sõnad olid "Such is life" ("Selline on elu").

Pärast surma Edit

Ned kelly armour library

Ned Kelly isetehtud raudrüü, mida ta kasutas tulevahetuses Glenrowanis. Välja pandud Victoria osariigi raamatukogus Melbourne'is

Kelly pea eemaldati kehast pärast poomist ja tema keha maeti massihauda vangla territooriumil. Kelly kolju pandi välja Old Melbourne Gaoli muuseumis vitriini taha, kuid kolju varastati sealt 1978. aastal. 1929 maeti Kelly ja teiste vangide maised jäänused ümber Pentridge Gaoli vangla territooriumi ühishauda ning Kelly täpne matmispaik oli pikka aega teadmata. Matmispaik taasavastati 2008. 2011. aastal kinnitasid Austraalia teadlased koostöös Argentina kohtumeditsiinilaboriga DNA-analüüsis, et väljakaevatud skelet kuulus Kellyle.[1] Kelly kolju on aga jätkuvalt kadunud.

2012. aasta augustis teatas Austraalia parlament, et Kelly skelett tagastatakse tema perele. Kelly maised säilmed maeti tema sugulaste juuresolekul Greta kalmistule 20 I 2013 oma ema haua lähedale märgistamata hauda. Ka Dan Kelly ja Steve Hart on samale kalmistule maetud.

Populaarkultuuris Edit

Filmis Edit

1906 esilinastus Melbourne'is Charles Taiti lavastatud üle tunni kestev tummfilm "The Story of the Kelly Gang", mis sai kassahitiks. Filmist on säilinud tänapäevaks vähem kui veerand, ja see on kantud UNESCO maailma mälu registrisse.

Mick Jagger mängis nimiosa 1970. aasta filmis "Ned Kelly", mille lavastas Tony Richardson. Gregor Jordani lavastatud 2003. aasta filmis "Ned Kelly" mängis peaosa Heath Ledger.

Kirjanduses Edit

A. Bertram Chandleri romaan "Kelly Country" (1983) on alternatiivajalooline teos, mis kirjeldab kujutletavaid tagajärgi Austraaliale ja kogu maailmale, kui Ned Kellyl oleks elada lastud.

Robert Drewe'i romaani "Our Sunshine" (1991) oli aluseks Gregor Jordani lavastatud 2003. aasta filmile "Ned Kelly".

Peter Carey sai 2001. aastal oma ajaloolise romaani "True History of the Kelly Gang" eest Bookeri auhinna, mille on eestikeelde tõlkinud Matti Piirimaa "Kelly jõuk" (2002).

Kujutavas kunstis Edit

Sidney Nolan maalis 1940. aastatel Ned Kelly ainetel ekspressionistliku maalisarja, mida peetakse 20. sajandi Austraalia maalikunsti iseloomulikeks töödeks. Tööd on nähtavad Austraalia Rahvusgaleriis Canberras. Ned Kelly on esinenud ka austraallase Albert Tuckeri maalidel.

Viited Edit

Kirjandus Edit

Välislingid Edit