FANDOM


Nauru on saareriik Okeaanias Mikroneesias Vaikses ookeanis. Lähim saar on Kiribatile kuuluv Banaba, mis asub 300 km idas. Nauru on maailma väikseim saareriik ja ta on väikseim sõltumatu vabariik. Naurul puudub ametlik pealinn.

Etümoloogia Edit

Nauru nime päritolu on teadmata. Naurulased on saart ka varem nimetanud "Naoero". Sakslane Paul Hambruch, kes viibis saarel mais 1909 ja septembrist novembrini 1910, andis etümoloogia, mille kohaselt nimi on lühenenud kuju lausest a-nuau-a-a-ororo (tänapäeva kirjaviisis A nuaw ea arourõ), mis tähendab 'lähen rannale'. Teoses "Deutsches Koloniallexikon" sisaldus Hambruchi etümoloogia sõnaga Anáoero. Alois Kayser, kes veetis Naurul üle 30 aasta ja nauru keelt põhjalikult uuris, lükkas Hambruchi etümoloogia tagasi, viidates sellele, et nauru keeles vajab sõna "rand" juhul, kui ta märgib liikumise sihti, suunda näitavat sõna rodu 'ära'. Naurulased peavad randa nii maast kui ka merest madalamaks kohaks.

Saarel on olnud ka teisi nimesid. Enne saare minemist Saksamaale nimetasid britid seda Pleasant Island või Shank Island. Sakslased on kasutanud nimesid Nawodo ja Onawero. Nimekuju "Nauru" on kasutusele võetud selleks, et võõramaalased saare nime õigesti hääldaksid ning oleks olemas ühtne nimi.

Ajalugu Edit

Saare esmaasukad melaneeslased ja polüneeslased saabusid vähemalt 3000 aastat tagasi.

Geograafia Edit

Aerial view of Nauru

Vaade õhust Naurule

Piirneb läänes Mikroneesia Liiduriikidega, põhjas Marshalli Saartega, idas Kiribatiga ja lõunas Saalomoni Saartega. Nauru territoriaalmere laius on 12 meremiili ja pindala u 570 km².

Geoloogiline ehitus ja pinnamood Edit

Nauru on korallilubjakivisaar. Kesklava serv koosneb korallilubjakivist, lava ise peamiselt fosfaate sisaldavatest kivimitest. Saart ümbritsev rifiplatvorm pärineb Tertsiaarist.

Saare tekkelugu esitatakse tavaliselt järgmiselt. Paleogeenis oli laguuni põhi 60 m praeguses merepinnast madalamal. Miotseenis tõusis atoll järsult, nii et laguuni põhi oli praegusest merepinnast 10 m kõrgemal. Tõenäoliselt leidis sel ajal saare pinnal aset tugev erosioon, mille tõttu kujunes karstireljeef. Seejärel jäi saar pikemaks ajaks vee alla ning moodustus madala veega laguun. Rifilubjakivi sakkide vahelistesse nõgudesse ja õõnsustesse settisid fosforirikkad setted. Setetes sisalduvad karbonaadid lagunesid ja setted rikastusid fosforiühenditega. Seejärel saar tõusis pikka aega. Varasema laguuni põhi tõusis veest välja ning saarele ilmusid taimed. Praegu on saare siseosa üle 20 m merepinnast kõrgemal, välja arvatud lohk, milles asetseb järv, mille nimi on Buada laguun.

Maapind tõuseb sujuvalt liivarannalt 100–300 m laiusele rannikuvööndile. Sisemaal on astangust seespool u 75% saare pindalast kattev kesklava, mille keskmine kõrgus on u 50 m. Kõrgeim punkt (71 m; teistel andmetel 61 m) on Command Ridge lavaserval Aiwo ringkonna idaosas. Kilomeetri kaugusel rannast on ookeani sügavus juba üle 1000 m, ja järsk nõlv ulatub ookeani põhjani. Fosforiidi kaevandamise tagajärjel on saare siseosas tekkinud fantastilise kujuga lubjakivimoodustised, mille kõrgus on 4–10 m. Nendel puudub muld ja taimkate. Nende vahel on katelde ja sügavate lohkude labürint. Vihmavesi valgub nõgudesse ja imendub kiiresti läbi poorse rifilubjakivi.

Kliima Edit

Naurut ohustab kliimamuutus ja merevee taseme tõus.

Taimestik Edit

Loomastik Edit

Nauru saarel ei ela suuri loomi. Peale putukate elavad seal ainult merelinnud, nt kuning-fregattlind. Laululindudest on esindatud ainult nauru roolind, kes on Nauru endeem. Välismaalt on sisse tulnud kasse, koeri ja sigu, keda võib sageli kohata hulkuvatena. Saare ümber on lai madal mereala, mis mõõna ajal jääb kuivale. Seal on mitmesuguseid mereloomi, sh okasnahkseid, limuseid ja krabilisi. Kaugemal meres kasvavad korallid (Heliopora coerulea).

Riik Edit

Nauru parlament valitakse üldise valimisõiguse ja -kohustusega vähemalt 20-aastaste Nauru kodanike poolt kolmeks aastaks. Parlament on ühekojaline ja tal on 18 liiget. Riigipea on president, kes valitakse parlamendi poolt kolmeks aastaks. Valitsuse nimetab president parlamendi liikmete seast.

Haldusjaotus Edit

Nauru on jaotatud 14 ringkonnaks.

Rahvastik Edit

Demograafilised näitajad Edit

58% rahvastikust on naurulased, 26% teiste Vaikse ookeani saarte päritolu, 8% Euroopa ja 8% Hiina päritolu. Kirjaoskuse tase on 96%.

Suurimad linnad Edit

Majandus Edit

Nauru majanduse tippaeg oli 1980. a-te algus.

Valuuta Edit

Käibel on Austraalia dollar.

Kultuur Edit

Sport Edit

Populaarsemad spordialad on austraalia jalgpall ja tõstmine. Nauru võtab osa Rahvaste Ühenduse mängudest ja suveolümpiamängudest.

Sümboolika Edit

Lipp Edit

Flag of Nauru

Võeti kasutusele 31 I 1968. Lipp kujutab Nauru geograafilist asendit. Lipp on rukkilillesinine. Keskel on kollane horisontaaltriip, mis kujutab ekvaatorit. Sellest vahetult allpool lipu vardapoolses osas on 12-haruline valge täht, mille ülemine haru puudutab kollast triipu. Valge täht kujutab Nauru saart asukohta ekvaatorist lõuna pool. Tähe 12 haru kujutavad saare algset kahtteist hõimu. Valge kujutab fosforiiti.

Vapp Edit

Võeti ametlikult kasutusele 1970. a-te alguses.

Hümn Edit

Rahvushümn on "Nauru Bwiema". Viis Laurence Henry Hicks ja sõnad Margaret Hendrie.

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.