FANDOM


Narval
Narwhalsk
Külg- ja altvaade
Narwhal size
Suurus võrreldes inimesega
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond: Selgroogsed Vertebrata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Vaalalised Cetacea
Sugukond: Narvallased Monodontidae
Perekond: Monodon
Linnaeus, 1758
Liik: Narval
Ladinakeelne nimetus
Monodon monoceros
Linnaeus, 1758

Narval (Monodon monoceros) on narvallaste sugukonda kuuluv keskmise suurusega hammasvaalaline. Elutseb Gröönimaa, Kanada ja Venemaa lähedal arktilistes vetes. Ta on üks kahest narvallaste sugukonda (teine on valgevaal) kuuluvast suurest veeimetajast. Isasetel kasvab vasak silmahammas kuni 3 m pikkuseks sirgeks kruvijaks kihvaks ja võib kaaluda kuni 10 kg.

Esimesena kirjeldas seda liiki 1758 Rootsi loodusteadlane Carl von Linné oma teose "Systema Naturae" 10. väljaandes. Tema nimi tuleneb vanapõhja keelest sõnast nár, mis tähendab 'laip', 'surnukeha'. See viitab looma hallikale , laigulisele värvile ja tema suvisele harjumesel merepinnal lebada, nagu uppunud meremees. Teaduslik nimetus tähendab kreeka keeles 'ühehambuline ükssarv'.

Mõlema soo, kui välja jätta isase kihv, kehapikkus on 3,95–5,5 m, isased on veidi suuremad kui emased. Kaal 800–1600 kg. Isased saavad suguküpseks 11–13 aasta vanuselt, emased 5–8 aasta vanuselt. Narval pole rinnauime, nende kaelalüli on sarnaselt teistele imetajatele liigestunud, ei ole ühtesulanud nagu delfiinidel ja enamikul vaaladel.

Talviti toitub ta paksu ajujää all veealusest röövsaagist, enamasti lestalistest. Suviti toitub tursklasest Arctogadus glacialis, süvalestast ja saikast. Igal aastal rändavad nad suve tulekul lahtedest ookeani. Talviti võivad isased aeg-ajalt sukelduda kuni 1500 m sügavusele ja sukeldumine võib kesta kuni 25 minutit. Narvalid, nagu ülejäänud hammasvaalalised, suhtlevad vilede ja löökide abil.

Narval võib elada kuni 50-aastaseks. Nad hukkuvad sageli lämbumise tõttu, kui merevesi jäätub. Teine põhjus on, eriti noorte vaalade hulgas, nälgasuremine. Pragune narvalite populatsioon on u 75 000 ja narvalit võib pidada ohulähedasekd liigiks. Mitmeid tuhandeid aastaid on inuitid Põhja-Kanadas ja Gröönimaal küttinud narvaleid liha ja luu pärast.