- Filmi kohta vaata artiklit Nürnbergi protsess (film).
Nürnbergi protsessi kohtunikud
Nürnbergi protsess oli 20. novembrist 1945 kuni 1. oktoobrini 1946 Saksamaal Nürnbergis toimunud kohtuprotsess Teise maailmasõja natsi sõjakurjategijate üle. See oli ajaloo esimene rahvusvaheline kohtuprotsess.
Pärast Teist maailmasõda kogusid poole aasta jooksul sõja nelja võitjariigi – USA, Suurbritannia, Nõukogude Liit ja Prantsusmaa – prokurörid 300 000 tunnistust ning 6600 ühikut tõendusmaterjali juhtivate natside sõjaroimade kohta.
Lõpuks jõudis süüpinki 21 kõrget natsirežiimi ametnikku, teiste seas Adolf Hitleri järeltulijaks määratud Saksa lennuväe juht Hermann Göring, natsipartei asejuht Rudolf Heß, välisminister Joachim von Ribbentrop, natsipartei üks ideoloogilisi juhte ja rassiteooria looja Alfred Rosenberg ning sunnitööd korraldanud Fritz Sauckel. Lisaks oli kohtu all ka Hitleri erasekretär Martin Bormann, kes mõisteti surma tagaselja, kuna oli jäänud Berliinis teadmata kadunuks. Neid süüdistati rahuvastastes kuritegudes, sõjakuritegudes ning esimest korda ajaloos inimsusvastastes kuritegudes. Keegi ennast süüdi ei tunnistanud.
1. oktoobril 1946 kuulutas kohus välja karistused. 12 kohtualust mõisteti surma, neist Bormann tagaselja. Kolm kohtualust mõisteti eluks ajaks vangi, kahele määrati 20-aastane, ühele 15-aastane ja ühele 10-aastane vanglakaristus. Hans Fritzsche, Franz von Papen ja Hjalmar Schacht mõisteti õigeks.
16. oktoobril 1946 kell 1 öösel hukati poomisega kümme surmamõistetut. Göring tappis end tsüaniidiga mõni tund varem. Kõik surnukehad tuhastati ja heideti Isari lisajõkke.
Hiljem korraldati Nürnbergis veel kaksteist protsessi Natsi-Saksamaa arstide, ministrite ja sõjaväelaste üle.