Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vk Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli 1922–1991 Euraasia mandril eksisteerinud kommunistlik riik. Seda valitses üheparteisüsteem Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei pealinnaga Moskva.
Ajalugu[]
Nõukogude Liidu lagunemine[]
1985: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) peasekretäriks saab Mihhail Gorbatšov, kes algatab perestroika (majanduslikud uuendused; ek loodi vasteks uudissõna "uutmine") ja glasnosti (ek avalikustamine).
1988: Leedus, Lätis ja Eestis hakati avalikult iseseisvust nõudma.
1989: Berliini müür lõhutakse maha Kremli satelliiditriikide blokk mureneb; Boriss Jeltsin valitakse NSV Liidu rahvasaadikute kongressi liikmeks.
1990–91: Gorbatšov kuulutab välja paljude parteide lubamise, samas surutakse mitmel pool iseseisvast nõudvad demonstratsioonid veriselt maha.
1991 juuni: Jeltsin valitakse Vene Föderatsiooni presidendiks.
19 august: Moskvas haaravad võimu kõva kätt pooldavad vandenõulased, Krimmis puhkusel olnud Gorbatšov pannnakse koduaresti.
21. august: vandenõulaste võim kukub kokku, jäädes alla massiivsetele avalikele protestidele, mille juhtfiguure on Boriss Jeltsin.
22. august: koduarestist vabastatud Gorbatšov naaseb Moskvasse, ent saab alanduse osaliseks parlamendis, kus Jeltsini eestvõttel otsustatakse, et kommunistliku partei tegevus Venemaa pinnal keelustatakse.
23. august: Gorbatšov asub tagasi NLKP peasekretäri ametikohalt.
6. september: NSVl tunnustab Leedu, Läti ja Eesti iseseisvust.
8. detsember: Venemaa, Ukraina ja Valgevene liidrid kohtusid, et otsustada NSVLi laialisaatmine ja Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) loomine.
25.–26. detsember: Gorbatšov teatas, et astub NSVLi presidendi ametist tagasi; samal õhtul langetati Kremli suurelt paleelt NSVLi lipp ja heisati Venemaa lipp; järgmisel päeval teatas ülemnõukogu ametlikult, et NSVL lakkab olemast; NSVLi õigusjärglaseks rahvusvahelistest organisatsioonides sai Venemaa Föderatsioon ning Jeltsin võttis Gorbatšovilt üle tuumanupu.
<-- Järgnev liita SRÜ-ga -->
1991. a-l liitusid SRÜ-ga kõik endised NSVLi liiduvabariigid peale Balti riikide ja Gruusia.
Gruusia astus SRÜsse 1993. a-l president Eduard Ševardnadze (1928–2014) ajal.
2008. a-l, pärast Venemaa sõjalist rünnakut Gruusia vastu, tühistas Gruusia kõik teda SRÜga siduvad lepingud.
Türkmenistan taandus 2005. a-l SRÜ täisliikme staatusest.
Ukraina ei pea end SRÜ liikmeks, viidatas sellele, et pole SRÜ hartat kunagi parlamendis ratifitseerinud.
Riigipühad[]
| Kuupäev | Riigipüha | Venekeelne nimetus |
|---|---|---|
| 1. jaanuar | Uusaasta | Новый год |
| 23. veebruar | Punaarmee päev | День Советской Армии и Военно-морского флота |
| 8. märts | Rahvusvaheline naistepäev | Международный женский день |
| Aprill (liikuv püha) | Ülestõusmispühad | Пасха |
| 12. aprill | Kosmonautikapäev | День космонавтики |
| 1. mai | Maipüha (või kevadpüha ja töörahvapüha) | Праздник весны и труда |
| 9. mai | Võidupüha | День Победы |
| 7. oktoober | Põhiseaduse aastapäev | День конституции |
| 7. november | Oktoobripühad | Годовщина Великой октябрьской социалистической революции |