FANDOM


AFI's 100 Years...100 Movies
EasyRider

Filmiplakat

"Muretu rännumees" ("Easy Rider") on 1969. aastal linastunud USA teekonnafilm (road movie). Filmi lavastas Dennis Hopper. Filmi stsenaariumi kirjutasid Hopper, Peter Fonda ja Terry Southern. "Muretu rännumees" oli Dennis Hopperi ja Jack Nicholson läbimurdefilm. See oli Hopperi lavastajadebüüt.

Film räägib kahest uimastiäriga raha kokku ajanud mehest: Wyattist (Fonda), hüüdnimega "Kapten Ameerika", ja Billyst (Hopper), kes "läksid otsima tõelist Ameerikat, kuid ei suutnud seda leida". Fonda ja Hopper on öelnud, et nende tegelaste nimed viitavad Metsiku Lääne ajast tuntud Wyatt Earpile ja Billy the Kidile. Wyatti ja Billy riietus ühendab traditsioonilised patriootlikud sümbolid üksinduse, kuritegevuse ja võõrandumise võrdkujudega: USA lipp ja kauboiriided, pikad juuksed ja narkootikumid.[1]

Wyatt ja Billy suunduvad Los Angelesest mootorratastel teekonnale läbi Ameerika edela- ja lõunaosa, et jõuda New Orleansis toimuvale Mardi Gras' paraadile. Nad kohtavad teekonnal hipisid, prostituute, samuti ka argielust tüdinud noort advokaati (Nicholson), kes nendega ühineb, sest tahab külastada lõunaosariikide suurimat lõbumaja.

Harley-Davidson Museum Easy Rider Captain America Bike

Filmist tuntud Kapten Ameerika ja Billy mootorrataste koopiad Harley-Davidsoni muuseumis Milwaukees Wisconsinis

Sõltumatult tehtud väikese-eelarvelisest ja vaid 360 000 dollarit maksma läinud filmist sai üks kõige tulusamaid projekte, teenides kinodes tagasi üle 60 miljoni dollari.[2] Filmi peetakse Ameerika vastandkultuuri filmide verstapostiks ja "proovikiviks põlvkonnale", kelle "vallutas kogu rahvuslik kujutlusvõime". Samuti on öeldud, et film sümboliseeris Vietnami sõja perioodil tekkinud Ameerika kultuuri jagunemist kehtestatud ja vastanduvaks kultuuriks.

Filmi tunnuslaul on ansambli Steppenwolf esitatud "Born to Be Wild". Filmimuusikas kõlasid ka The Band, The Byrds ja The Jimi Hendrix Experience. Samuti sooviti, et filmimuusikas esitaks Bob Dylan laulu ""It's Alright, Ma (I'm Only Bleeding)", kes sellest ise aga ära ütles, mistõttu kasutati filmis The Byrdsi esilaulja Roger McGuinni versiooni sellest laulust.

Film pälvis 1969. aasta Cannes'i filmifestivalil auhinna parima debüütfilmi eest. 42. Oscarite jagamisel pälvis film nominatsiooni parima meeskõrvalosatäitja kategoorias (Jack Nicholson) ja parima algupärase käsikirja kategoorias.

Aastal 1998 tunnistati film kultuuriliselt oluliseks ning võeti USA Kongressi raamatukogu National Film Registry'sse.

Osatäitjad Edit

Viited Edit

Välislingid Edit

AFI's 100 Years...100 Movies