FANDOM


República de Moçambique (portugali)
Flag of Mozambique.png
Mozambique (orthographic projection).png
PealinnMaputo
Ametlikud keeled portugali
Pindala
 -  Kogupindala 801 590 km2
Rahvaarv
 -  Rahvaarv 24 692 144 (2014)
Rahaühik Metikal (MZM)

Mosambiik on riik Lõuna-Aafrikas. See piirneb edelas Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Svaasimaaga, läänes Zimbabwega, loodes Malawi ja Sambiaga ning põhjas Tansaaniaga. Idasse jääb India ookean.

Mosambiik oli Portugali koloonia. Mosambiik iseseisvus vabadussõja järel 1975. aastal. Mosambiigist sai kommunistlik üheparteiline riik. Peagi pärast iseseisvumist algas riigis kodusõda, mis kestis ligi viisteist aastat ja laostas riigi majanduse.

Mosambiik on üks maailma vaesemaid riike, kuigi riigil on palju kasutamata loodusvarasid ja riigi majanduskasv on alates 1990. aastatest olnud märkimisväärselt kiire. Enamik elanikkonnast elab elatuspõllumajandusest. Mosambiik kuulub Portugalikeelsete Riikide Ühenduse ja on Rahvaste Ühenduse liige, kuigi riik pole kunagi olnud osa Briti impeeriumist.

Geograafia Edit

Next Pikemalt artiklis Mosambiigi geograafia
Limpopo

Limpopo jõgi

Mosambiigil on ühine maismaapiir Tansaania, Malawi, Sambia, Zimbabwe, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Svaasimaaga. Idas asub Mosambiigi väin, mis eraldab Madagaskarit Aafrika mandrist. Riigi jagab lõuna- ja põhjaosaks Zambezi jõgi. Ida-Aafrika riftivöönd ulatub Mosambiigi lõunaossa. Mosambiigi kõrgeim koht on Monte Binga, mis asub 2436 meetri kõrgusel merepinnast.

Pikimad jõed on Zambezi ja Limpopo. Teised suuremad jõed on Buzi, Chinde, Komati, Maputo, Mazowe, Pungwe, Ruvuma, Save ja Shire. Jõgedele on ehitatud elektritootmiseks paise. Paljud jõed tõusevad vihmaperioodil üle kallaste. Mosambiigis asub kaks suurt järve: põhjaosas asuv Aafrika suuruselt kolmas järv Njassa järv, millest Mosambiigile kuulub üks kolmandik, ning riigiosas asuv Cahora Bassa veehoidla.

Gurue Mount Murresse

Mosambiigi maastik, taustal Murresse mägi

Nacala looduslik sadam on 14 meetrit sügav ja Kagu-Aafrika parimaid. Maputost põhja pool paikneb peaaegu pool riigi pindalast hõlmav rannikuplatoo, kus asuvad riigi tähtsamad põllumajanduslikud alad. Lõunaosas asub peamiselt mägine savann. Riigi põhjaosas on enamjaolt kõrgustikud. Sisemaal on platoo kõrgus merepinnast 250–600 meetrit. Mosambiigi rannikul asuvad Bazaruto ja Quirimbase saarestik.

Mosambiigis asub seitse rahvusparki, millest suurim on Limpopo rahvuspark (11 233 km²). See on osa kavandatavast kolmes riigis (Mosambiigis, LAV-is ja Zimbabwes) asuvast ühisest looduskaitsealast.

Kliima Edit

Mosambiigis valitseb troopiline kliima. Vihmaperiood kestab novembrist märtsini. Kõige soojem kuu on jaanuar ja kõige jahedam juuli. Sademete hulk on iseäranis suur riigi põhjaosas. Kõige sademeterohkemad alad on Malawi ja Zimbabwe piiriäärsed kõrgustikud ning Beira ja Maputo vahele jääv kagurannik, mis on aastaringselt avatud kagupassaattuultele. Keskmiselt langeb 1000–1500 mm sademeid aastas. Zambezi jõest lõuna pool muutub kliima palju kuivemaks. Seal on aastane sademete hulk 500–750 mm, kohati isegi alla 400 mm. Mosambiigi põhjarannikut võivad tabada India ookeani troopilised tsüklonid.

Keskkonnaprobleemideks on põud, kõrbestumine ja troopiliste tsüklonite põhjustatavad paduvihmad. 2000. aastal toimunud üleujutus oli Mosambiigi 50 aasta halvim. Üleujutuste tõttu oli sunnitud kodudest lahkuma sajad tuhanded inimesed. Katastroofideks valmisolekut hakati sealt alates parandama, ja 2007. aasta kevadel toimunud üleujutuste kahju oli olulistelt väiksem.

Elustik Edit

Suurema osa, umbes 70%, Mosambiigist hõlmavad savannid, kus on levinud enamjaolt miombopuud. Riigi lõunas ja jõgede kallastel kasvab ka akaatsia. Rannikumangroov on 2700 km pikk ja on sellega üks Aafrika suurimaid. Mosambiigis esineb teadaolevalt vähemalt 5600 taimeliiki, milles 250 on endeemid.

Mosambiigi loomastik on mitmekesine. Riigis elab 195 imetaja-, 228 roomaja- ja 59 kahepaiksete liiki ning 750 liiki linde. Suurem osa elevante, pühvleid ja sebrasid elutseb riigi põhjaosas Njasse looduskaitsealal. On ka lõvisid ja leoparde. Njassa looduskaitsealal elavad samuti ohustatud hüäänkoerad.

Ajalugu Edit

Next Pikemalt artiklis Mosambiigi ajalugu

Varajane ajalugu Edit

Mosambiigi esimesed asukad olid sanid (bušmanid). 1.–5. sajandil eKr saabusid piirkonda põhjast bantud. Keskajal saabusid Mosambiigi rannikule Araabia kaupmehed, kes tõid piirkonda islami. 1498. aastal jõudis Mosambiiki Portugali meresõitja Vasco da Gama.

Haldusjaotus Edit

Mosambiik jaguneb kümneks provintsiks ja üheks keskalluvusega pealinnaks. Provintsid jagunevad ringkondadeks, mis jagunevad omakorda paikkondadeks (Postos).

  1. Cabo Delgado
  2. Gaza
  3. Inhambane
  4. Manica
  5. Maputo (keskalluvusega linn)
  6. Maputo
  7. Nampula
  8. Niassa
  9. Sofala
  10. Tete
  11. Zambezia
Mozambique Provinces numbered 300px
Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.