

Matkarada Morne Trois Pitonsi rahvuspargis

Middlehami juga
Morne Trois Pitonsi rahvuspark on rahvuspark Kariibi mere saareriigis Dominical. See on riigi üks kolmest rahvuspargist ja neist vanim. Rahvuspark on asutatud 1975. aastal. Rahvuspargi pindala on 68,57 km². 1997. aastal võeti rahvuspark UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Rahvuspark on saanud nime selle kõrgeima mäe Morne Trois Pitonsi järgi (tõlkes 'kolme tipu mägi'). Selle kõrgus on 1342 meetrit. Dominical on sellest kõrgeim ainult Morne Diablotins (1447 m).
Rahvuspargis on täheldatud märkimisväärne vulkaaniline aktiivsus. Rahvuspargi maastikus domineerivad järskude nõlvadega vulkaanilised künkad, mida eraldavad sügavad kanjonid. Rahvuspargi alalt saavad alguse kõik Dominicia saare lõunaosa suuremad jõed ja ojad. Vulkaanilisest aktiivsusest annavad märku fumaroolid, kuumaveeallikad, geisrid ja vulkaani tipu lähedal asuv Boiling Lake ('keev järv'), kus vee temperatuur on 82–92 °C.
Rahvuspargis on troopilisi vihmametsi, sekundaarseid metsi, heitlehiseid metsi, mäestikumetsi ja kääbusmetsi. Kõige levinum puuliik on toogpuuline Amanoa caribaea, kuid levinud on samuti oliiviviljakuliste perekonda Sloanea kuuluvad liigid. Malpiigialaadsete hulka kuuluval Symphonia globulifera'l ja nõgeseliste hulka kuuluval kilpjalehisel tsekroopial (Cecropia peltata) on massiivsed juured. Puud on kaetud epifüütidega, sh käpaliste ja bromeelialistega. Kõrgematel kõrgustel esinevad palmiline Prestoea montana, sõnajalad ja hibiskid, mäe tipu lähedal kasvab kääbusmets.

Vihmamets Morne Trois Pitonsi rahvuspargis
Imetajatest esinevad rahvuspargis aguutid, kukkuropossum (Didelphis marsupialis) ning mitut liiki närilisi ja nahkhiiri. Lindudest on esindatud muuhulgas neli liiki koolibrilasi, punakurk-näpprästas (Myadestes genibarbis)ja kaks endeemset papagoilist: keiser-amatsoonpapagoi (Amazona imperialis) ja sinipea-amatsoonpapagoi (Amazona arausiaca). Samuti elab rahvuspargis endeemne iguaanlane Anolis oculatus ja mitut liiki puukonnasid.
Välislingid[]

