FANDOM


Mool on SI-süsteemi kuuluv ühik, mis näitab ainehulga suurust. See on SI-süsteemi üks põhiühik. Mooli kasutatakse laialdaselt keemias. Seda kasutatakse keemiliste suhtearvude lihtsustamiseks või keemilise aine molaarse kontsentratsiooni leidmiseks.

Dimensioonina märgitakse seda mol. Mool on seega loendusühik (sama, nagu nt. tosin, tuhat jne.), kuid makromaailma nähete jaoks on see liiga suur. Näiteks võib loendamise teel arvutada teraviljasaaki (viljaterade arvuna) ja väljendada seda siis mooli kaudu. Nii võib väita, et maailmas elab umbes 11,55×10–15 mooli inimest. või et inimkehas on umbes üks nanomool (1×10–9 mol) rakku.

Ajalugu Edit

Esimest korda kasutas mõistena molar (ladina moles, "suur mass") keemilise tähendusena Saksa keemik August Wilhelm von Hofmann umbes 1865. aastal.

14. Vihtide ja Mõõtude Pariisi peakonverents 1971. aasta oktoobris täiendas olemasolevat rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi (SI) seitsmenda põhiühikuga – aine hulga ühikuga, milleks on mool.

Aine hulga leidmine Edit

Aine hulga ja tema massi vahel leidub seos. Aine hulga leidmiseks moolides tuleb selle mass (grammides) jagada molaarmassiga (g/mol):

$ n (moolides) = \frac{\text{m (grammides)}}{\text{M (g/mol)}} $

Mool ja Avogadro arv Edit

Next Pikemalt artiklis Avogadro arv

Mooli mõiste on lähedalt seotud Avogadro arvuga ja 1 mol sisaldab ligikaudu 6,022×1023 osakest. See on äärimiselt suur arv, kuna selle mõõt on kuus miljardit. Näited:

  • Ühes moolis gaasi molekulis on ligikaudu 6,022×1023 gaasi molekuli, st kuus miljardit molekuli.
  • Üks mool ioone võrdub ligikaudu 6,022×1023 iooniga, st kuue miljardi iooniga.
  • Üks mool liivateru võrdub 6,022×1023 liivateraga, st kuue miljardi liivateraga.

Mool ja molaarmass Edit

Next Pikemalt artiklis Molaarmass

Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides. Ühe aine aatommass ja molaarmass on arvuliselt võrdsed. Näiteks:

  • naatriumi aatomass (MA) = 22,9 u;
  • naatriumi molaarmass = 22,99 g/mol;
  • kaltsiumi aatomass (MA) = 40,078 u;
  • kaltsiumi molaarmass = 40,078 g/mol

Mool ja molaarruumala Edit

Next Pikemalt artiklis Molaarruumala

Ühe mooli gaasilise aine ruumala nimetatakse molaarruumalaks. Viimase tähis on Vm. Et gaaside ruumala sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust, siis kasutatakse gaaside omaduste iseloomustamisel normaaltingimusi. Normaaltingimused on järgmised: temperatuur on 0 °C (273 K) ja rõhk 101 325 Pa (1 atm. Kõikide gaaside molaarruumalad on normaaltingimustel 22,4 dm3 (22,4 l).

Vm = 22,4 dm/mol = 22,4 l/mol = 22,4×10–3 m3/mol

Ühikud Edit

Keemias kasutatakse ka kordusühikuid: kilomooli (mitte kilogramm-mooli!), 1 kmol=103 mol; millimooli; 1 mmol=10–3; megamooli, 1 Mmol=106 mol.