Montréal on linn Kanadas, rahvaarvult Kanada teine ja Québeci provints suurim linn. Elanike arv on 2016. aasta seisuga 1 704 694. Montréali linnastus elab üle nelja miljoni inimese.
Montréali linn paikneb suuresti Saint Lawrence'i jõe ja Ottawa jõe ühinemiskohas asuval 499 km² suurusel Montréali saarel. Linn asub riigi pealinnast Ottawast 196 km kaugusel idas ja provintsi pealinnast Québecist 258 km kaugusel edelas. Montréali suurimad eeslinnad on Laval, mis asub samuti saarel ja mida eraldab Montréalist kitsas kanal Rivière des Prairies, ja Saint Lawrence'i teisel kaldal idas asuv Longueuil.
Linna asutamiskuupäevaks loetakse 17. maid 1642, mil prantslased rajasid praeguse linna alale Ville-Marie' kindlustise. Montréali linnale on andnud nime linna südames asuv küngas Mont Royal, millel on kolm tippu ja millel kõigil oma nimi, kõrgeim neist on Colline de la Croix ('Ristiküngas'), kus paikneb rist, mille püstitas esimesena sinna juba 1643. aastal linna üks asutajaid Paul Chomedey de Maisonneuve.
2018. aastal hinnati Montréal alfatasemel maailmalinnana.
Kliima[]
Montréali talv
Montréalis valitseb soojade suvedega niiske mandriline kliima. Suvedel võib õhutemperatuur sageli tõusta üle 30 °C. Seevastu võivad külmad frondid suve alguses ja lõpus tuua jahendama, kuivema ja tuulise ilma. Talved on külmad, lumised ja tuulised. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris –5...–12 °C. Lumikate püsib tavaliselt detsembri esimesest või teisest nädalast kuni märtsini viimase nädalani. Ilma muudab külmemaks tuulekülm. Kevad ja sügised on pehmed, kuid sageli esinevad drastilised temperatuurimuutused; kevadel isegi rohkem kui sügisel. Suve lõpus ja sügise alguses esineb sageli vananaistesuvi, mil õhutemperatuur võib tõusta üle 25 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 1062 mm. Kõige enam sajab juulis (106 mm) ja kõige vähem veebruaris (70 mm).
Madalaim õhutemperatuur mõõdeti 15. jaanuaril 1957, mil oli −37,8 °C külmem. Kõrgeim õhutemperatuur 37,6 °C mõõdeti 1. augustil 1975.
Haldusjaotus[]
Montréal jaguneb 19 linnaosaks (prantsuse keeles arrondissement), mis jagunevad omakorda paikkondadeks. Mitmed linnaosad olid eraldi linnad kuni 2002. aastani, mil needi liideti Montréali linnaga. Elanike arvult on suurim linnaosa Côte-des-Neiges–Notre-Dame-de-Grâce (166 520 elanikku 2016. aasta seisuga).
Rahvastik[]
Montréal on rahvastiku poolest mitmekesine. Suurimad Euroopa päritolurühmad on prantslased (23%), itaallased (10%), iirlased (5%), inglased (4%), šotlased 3% ja hispaanlased (2%). 10,3% rahvastikust moodustavad mustanahalised, 7,3% araablased (peamiselt liibanonlased), 4,1% ladinaameeriklased, 3,3% lõuna-aasilased ja 3,3% hiinlased.
Montréal on peamiselt prantsuskeelne. Prantsuse keelt kõneleb emakeelena 66,5% elanikest, järgneb inglise keel, mida kõneleb emakeelena 13,8% elanikest. Suurem osa elanikest valdab nii inglise kui ka prantsuse keelt.
Kristlaste, peamiselt roomakatoliiklaste osatähtsus on 65,8%. Moslemeid on 9,6% ja juute 8,6%.
Haridus[]
Kaks suurimat ingliskeelset ülikooli on 1821. aastal asutatud McGilli Ülikool, mis loetakse Kanada parimaks ülikoolis ja mis kuulub maailma 25 parima ülikooli hulka. Concordia Ülikool loodi 1974. aastal Sir George Williamsi Ülikooli ja Loyola College'i ühinemisel.
Linnas tegutseb palju prantsuskeelseid kõrgkoole. 1878. aastal asutatud Montréali Ülikooli juurde kuuluvad Montréali polütehnikum ja ärikool HEC Montréal. Montréalis asub suurim Québeci Ülikoolide süsteemi kuuluv ülikool, mis on asutatud 1969. aastal.
Meedia[]
Montréali ainus ingliskeelne päevaleht on Montreal Gazette.
Kultuur[]
Montréali rahvusvaheline džässifestival
Linnas toimub aasta jooksul üle saja festivali, sh Montréali rahvusvaheline džässifestival, mis on tuntud maailma suurima džässifestivalina. Juunis ja juulis toimuval Montréali rahvusvahelisel džässifestivalil osaleb umbes 3000 ligi 30 riigist ning festivali jooksul antakse üle 650 kontserti, mida käib vaatamas ja kuulamas üle kahe miljoni külastaja. Lisaks toimuvad linnas muuhulgas ilutulestikufestival (L'International des Feux Loto-Québec) ja muusikafestival Les Francos de Montréal.
Linas asub Kanada suurim etenduskunstide keskuses Place des Arts, kus tegutsevad muuhulgas Montréali sümfooniaorkester, Orchestre Métropolitain, balletiteater Les Grands Ballets Canadiens ja ooper Opéra de Montréal.
Tähelepanuväärsemate muuseumide hulka kuuluvad 1860. aastal asutatud Kanada vanim kunstimuuseum, Montréali kaunite kunstide muuseum, 1964. aastal avatud kaasaja kunsti muuseum (Musée d'art contemporain de Montréal), arheoloogia- ja ajaloomuuseum Pointe-à-Callière, McGilli Ülikooli linnakus asuv loodusloomuuseum (Redpath Museum), teadusmuuseum (Centre des sciences de Montréal) ning keskkonnamuuseum (La Biosphère de Montréal).
1967. aastal toimus Montréalis maailmanäitus Expo 67.
Sport[]
1976. aasta suveolümpiamängudeks ehitatud Montréali Olümpiastaadion
1976. aastal toimusid Montréalis XXI suveolümpiamängud. Suveolümpiamängude peaareen oli samal aastal avatud Montréali Olümpiastaadion.
Kõige populaarsem spordiala Montréalis on jäähoki. Linnas tegutseb profiklubi Montreal Canadiens, mis oli 1926. aastal üks kuuest National Hockey League'i (NHL) asutajaliikmest. Canadiens on tulnud rekordiliselt 24 korral Stanley karika võitjaks.
1996. aastal avatud Bell Centre on spordi- ja meelelahutuskompleks, kus asub samuti jäähokiklubi Montreal Canadiensi koduväljak
1946. aastal asutatud kanada jalgpalli klubi Montreal Alouettes mängib Canadian Football League'is. Klubi peab põhihooaja mänge McGilli Ülikooli linnakus asuval Molson Stadiumil. Väljalangemismängude ajal mängitakse Olümpiastaadionil. Alouettes on kaheksal korral võitnud liiga võitjakarika Grey Cup, viimati 2010. aastal.
2010. aastal asutatud jalgpalliklubi CF Montréal (algne nimi Montreal Impact) mängib Põhja-Ameerika kõrgliigas Major League Soccer. See asendas 1992. aastal asutatud klubi Montreal Impact, mis mängis põhiliselt Kanada ja USA madalamates liigades. Klubi kodustaadion on Saputo Stadium.
Aastatel 1969–2004 tegutses linnas pesapalliklubi Montreal Expos, mis esimene väljaspool USA-d tegutsenud Major League Baseballi klubi. Expos mängis National League'i Idadivisjonis. 2004. aastal kolis klubi Washingtoni ja asus tegutsema nime all Washington Nationals.
