Crna Gora (montenegro)
Hümn: "Oj svijetla majska zoro"
PealinnPodgorica
Rahvaarv609 859 (2020)[1]
Pindala13 812 km²
AjavööndUTC+1 (CET)
Ametlikud keeledmontenegro
Rahvuspüha13. juuli
Rahaühikeuro (EUR)
Liiklusparempoolne
Tippdomeen.me
Suunakood382

Montenegro on riik Kagu-Euroopas Aadria mere rannikul. See piirneb läänes Horvaatiaga, loodes Bosnia ja Hertsegoviinaga, kirdes Serbiaga, idas Kosovo ja kagus Albaaniaga.

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi montenegrokeelne nimetus Crna Gora tähendab tõlkes 'must mägi', seda kasutati esmakordselt 15. sajandil. Riigi nimetus Lääne-Euroopa maades "Montenegro" on itaalia-veneetsia tõlkelaen sõnast monte negro ja tähendab 'must mägi.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Montenegro kõrgeim mägi on Albaania piiril Põhja-Albaania Alpides asuv Zla Kolata (2534 m).

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitsealad[muuda | muuda lähteteksti]

Montenegros asub viis rahvusparki, millest kolm esimest rajati 1952. aastal. Durmitori rahvuspark võeti 1980. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1878. aastal toimunud Berliini kongress tunnustas seni Osmanite riigi valdusse kuulunud Montenegrot iseseisva riigina. 1910. aastal sai Montenegrost kuningriik. Montenegro ainus kuningas oli Nikola I Petrović, kes oli alates 1860. aastast valitsenud Montenegro vürstina. 1918. aastal sai Montenegrost Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi (hilisema Jugoslaavia Kuningriigi) osa ja pärast Teist maailmasõda sotsialistliku Jugoslaavia osa. Pärast Jugoslaavia lagunemist moodustas Montenegro 1992. aastal koos Serbiaga Jugoslaavia Föderaalvabariigi, mis kandis alates 2003. aastast nimetust Serbia ja Montenegro. 2006. aastal Montenegro iseseisvus, referendumil toetas Serbiast lahku löömist 55,5% hääletanutest. 2017. aastal liitus Montenegro NATO-ga.

Riik[muuda | muuda lähteteksti]

Milo Đukanović

Montenegro on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president. Presidendi valib rahvas otsestel valimistel. Valimiste tulemus otsustakse absoluutse häälteenamusega. Kui ükski kandidaat ei saa esimeses voorus absoluutset enamust, korraldatakse teine voor. Presidendi ametiaeg kestab viis aastat ja presidendi võib olla ametis kokku kaks ametiaega. Alates 2018. aastast on Montenegro president Milo Đukanović, kes oli president ka aastatel 19982002. Valitsusjuht on peaminister. Peaministri kandidaadi nimetab president ning kinnitab parlament. 2020. aasta detsembrist on riigi peaminister Zdravko Krivokapić.[1]

Parlament on ühekojaline ja kannab nimetust Skupština. Parlamendis on 81 liiget, kes valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel nelja-aastaseks ametiajaks.[1]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Montenegro jaguneb 23 vallaks (opština).

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Etniliste rahvusrühmade paiknemine Montenegros 2011. aasta rahvaloenduse kohaselt

2011. aasta rahvaloenduse kohaselt elas Montenegros 620 029 inimest. 2020. aasta juuli seisuga oli elanike arv hinnanguliselt 609 859. 2011. aasta seisuga moodustasid 45% rahvastikust montenegrolased, 28,7% serblased, 8,7% bosnialased, 4,9% albaanlased, 3,3% moslemid, 1% mustlased ja 1% horvaatlased.[1]

42,9% rahvastikust kõneleb emakeelena serbia keelt. Montenegro keelt, millele on ametliku keele staatus, kõneleb 37% rahvastikust.[1]

72,1% rahvastikust on õigeusklikud, 19% moslemid ja 3,4% katoliiklased.[1]

Rahvastikutihedus on 45/km². Kõige tihedamalt on asustatud riigi lõunaosa ja kõige hõredamalt riigi kõige idapoolsemad alad. Linnades elab 67,5% rahvastikust.[1]

Keskmine eluiga on 77,3 aastat (meestel 74,8 ja naistel 79,8).[1]

Suurimad linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Montenegro pealinn ja suurim linn Podgorica

Koht Linn Vald Elanikke (2011)
1. Podgorica (Подгорица) Podgorica 150 977
2. Nikšić (Никшић) Nikšić 56 970
3. Pljevlja (Пљевља) Pljevlja 19 136
4. Cetinje (Цетиње) Cetinje 13 918
5. Bar (Бар) Bar 13 503

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Valuuta[muuda | muuda lähteteksti]

Montenegro rahaühik on euro. Aastatel 19962002 oli käibel saksa mark.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Populaarsemad spordialad on meeskonnaspordialad jalgpall, korvpall, veepall, võrkpall ja käsipall.

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Lipp[muuda | muuda lähteteksti]

Flag of Montenegro.png

Võeti kasutusele 13. juulil 2004. Lipu kujunduse eeskujuks on 19. sajandil kasutusel olnud lipp. Lipp on punane plagu, mille keskel on kujutatud Montenegro riigivappi. Lippu raamib 1/20 kõrguse laiune kuldne äär.

Vapp[muuda | muuda lähteteksti]

Coat of arms of Montenegro.png

Võeti kasutusele 12. juulil 2004. Vapil on kujutatud Petrovići dünastia lendavat kahepeaga kotkast, kes hoiab jalgadega kuningavõimu sümboleid: skeptrit vasakul ja riigiõuna paremal pool. Kotkas sümboliseerib kiriku ja riigi ühtsust. Kotka kohal on kroon. Krooni ja skeptri tipus on rist. Riigiõun on helesinine, kuldses hoidikus ja samuti kuldse ristiga. Kotka rinnakilbil on kujutatud rohelisel pinnal sinisel taustal sammuvat kuldset lõvi, kellel on üks esikäpp kõrgel õhus. Lõvi sümboliseerib piiskopi võimu, samuti Juuda lõvi ja selle kaudu ülestõusmist ja Kristust kõige valitsejana (Christos Pantokrator).

Hümn[muuda | muuda lähteteksti]

Riigihümn on "Oj svijetla majska zoro". Hümni meloodia on rahvaviis, mida lauldi erinevate sõnadega. Montenegro riigihümnina 2004. aastast.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Montenegro. The World Factbook. Vaadatud 27.12.2020
Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.