FANDOM


State of Montana
Flag of Montana.png Montana-StateSeal.png
Deviis: Oro y Plata
Montana in United States.png
PealinnHelena
Rahvaarv1 042 520 (2016)[1]
Pindala380 831 km²
LühendidMT, Mont.

Montana on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas. See piirneb põhjas Kanada provintside Alberta, Saskatchewani ja Briti Columbiaga ning idas Põhja-Dakota, kagus Lõuna-Dakota, lõunas Wyomingi ja läänes Idaho osariigiga. Osariigi pealinn on Helena.

Elanike arv on 2016. aasta seisuga arvestuslikult 1 042 520.[1] Pindala on 380 831 km². See on elanike arvult tagantpoolt seitsmes, rahvastikutiheduselt tagantpoolt kolmas, kuid pindalalt neljas osariik riigis.

Sõa "Montana" tuleneb hispaaniakeelsest sõnast montaña, mis tähendab "mägi". Nimega Montaña del Norte tähistasid hispaania maadeavastajad tervet läände jäävat mägist piirkonda.

Geograafia Edit

St Mary Lake

Saint Mary Lake Glacieri rahvuspargis

Montana pindala on 380 831 km². Montana on pindalalt Alaska, Texase ja California järel neljas osariik ning suurim osariik, millel puudub merepiir.

Ameerika veelahkmeahelik jagab osariigi mägiseks lääneosaks ja tasasemaks idaosaks. Lääneosa on geograafiliselt ja geoloogiliselt osa Kaljumäestiku põhjaosast. Osariigi keskosas paiknevad Absaroka ja Beartoothi mäeahelik on osa Kaljumäestiku keskosast. Kõrgeim koht on Granite Peak (3904 m). Umbes 60% osariigi alast hõlmavad preeriad, mis on osa Suure tasandiku põhjaosast.

Keskmine kõrgus merepinnast on 1040 meetrit, millega on Montana mägiosariikidest keskmiselt kõige madalam.[2]

Montana on USA ainus osariik, mille jõed voolavad Hudsoni lahte, Mehhiko lahte ja Vaiksesse ookeanii.[2] Tähtsamad jõed on Missouri, Milk, Flathead ja Yellowstone. Suurim järv on Flatheadi järv (22 240 km²), mis on suurim magevee järv Lääne-USA-s.

Elusloodus Edit

Bison herd grazing at the National Bison Range

Piisonite kari osariigis loodeosas asuval kaitsealal National Bison Range

Metsad katavad osariigi alast 25%. Puudest on tavalisemad keerdmänd, kollane mänd, harilik ebatsuuga, lehis, kuusk, haab, kask, hiigel-elupuu, tsuuga, saar, lepp ja sile vaher. Metsapiirist kõrgemal on madala taimestikuga alpiinne tundra. Tasandikulistel aladel on madalrohustu preeriad ja segapreeriad.

Montanas elutseb 117 liiki imetajaid, 427 liiki linde, 90 liiku kalu, 20 liiki roomajaid ja 14 kahepaikseid. Lisaks elab seal üle 10 000 selgrootu.

Montanas asub suurim grislide populatsioon USA-s väljaspool Alaskat. Teised tavalisemad suurimetajad on vapiti, mustsaba-hirv, baribal, puuma ja punailves. Mägedes elutsevad mägikits, lumelammas, põder ja hunt, kes toodi uuesti sisse 1990. aastatel. Tasandikel elavad lisaks harksarvik, koiott ja mäger. Jõgede ja järvede kallastel ning lähedal võib kohata valgesaba-pampahirve, kobrast, ondatrat, naaritsaid, jahifaasani ja veelinde.[2]

Kliima Edit

Suuremas osas tasandikulistel aladel on kuumade ja külmade talvedega poolariide kliima. Aastane sademete hulk on väike, 330 mm. Tsükliselt esinevad põuad, millele järgnevad ebatavaliselt tugevate vihmasadudega perioodid. Lund sajab peamiselt novembrist märtsini, kuid külmakraade võib esineda enam kui 200 päeval aastast. Kaljumäestikust laskuv kuiv ja kuum chinook tuul võib talvel tuua tunduvalt soojema ilma.[2] Näiteks 15. jaanuaril 1972 tõusis Loma asulas chinook'i mõjul 24 tunni jooksul −48 °C-st 9 °C-ni.

Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Montanas on 47 °C, mis mõõdeti 5. juulil 1937 Medicine Lake'is. Madalaim temperatuur mõõdeti Rogersi mäekurus 20. jaanuaril 1954, mil oli −57 °C külma.

Kaitsealad Edit

Montanas paikneb kaks rahvusparki: Glacieri rahvuspark ja osa Yellowstone'i rahvuspargist. Kokku on ligi 127 000 km² ehk 35% Montanast föderaalse või osariikliku valitsuse omandis. Rahvuslik Pargiteenistus haldab kümnel metsakaitsealal kokku 68 000 km² metsa. Osariigis on kokku 13 000 km² ürgloodusalasid.

Ajalugu Edit

Assinniboine2

Assiniboinide perekond Montanas (1890–1891)

Arheoloogiliste tõendite põhjal tekkis inimasustus Montana alal umbes 7000 aastat tagasi. 17. sajandil hakkasid ida poolt sisse rändama tasandikuindiaanlased, kes tegelesid loomade küttimisega. 19. sajandi alguses elasid praeguse Montana lõunaosas vareseindiaanlased, kaguosas šaieenid, kirdeosas assiniboinid ja Gros Ventre'i hõim, kesk- ja põhjaosas mustjalad ning loodeosas kutenaid. Väiksemaarvuline pend d'Oreilles'i hõimu territoorium paiknes Flatheadi järve ümbruses ning selle alamhõimu kalispel'i alad sellest läänes mägedes. Clark Forki ja Bitterrooti jõe orus elasid sališide hõim. Suurem osa neist hõimudest elavad nende territooriumite aladele rajatud reservaatides.[2]

Montana läks ametlikult Ameerika Ühendriikidele 1803. aastal Louisiana ostuga. Esimeste maadeavastajate saabusid Montana alale 1805. aastal Lewise ja Clarki ekspeditsiooni liikmed. Nende järel saabusid järgnevatel kümnenditel karusnahaküttid ja kaupmehed, kes alustasid indiaanlastega kaubavahetust. Vanim säilinud kindlustis on 1846. aastal rajatud Fort Benton, millest sai oluline Missouri jõe kaldal asunud sadam. 1840. aastatel saabusid Montanasse katoliku misjonärid, kes rajasid 1841. aastal tänapäevase Stevensville'i linna lähedale St. Mary'si misjonikeskuse, mis oli arvatavasti esimene eurooplaste püsiasustus Montanas.[2]

1860. aastatel hakkas piirkonda pärast rikkalike kullasoonte avastamist saabuma kullaotsijaid. Selleks, et kindlustada see mineraalide poolest piirkond USA-le, lõi föderaalvalitsus 1864. aastal Montana territooriumi pealinnaga Bannack, hiljem sai territooriumi pealinnaks Virginia City. Kui asunike surve hakkas suurenema, asusid indiaanlased oma jahimaid kaitsma. 1876. aasta juunis saavutasid siuude ja šaieenide ühendvägi Little Bighorni lahingus võidu kindral George Armstrong Custeri juhitud USA ratsaväe üle.[2] 1877. aastal toiminud Bear Paw' lahingus saavutasid ameeriklased pealik Josephi juhitud nez Perce' hõimu üle otsustava võidu ning indiaanlased sunniti alistuma. Seejärel sunniti indiaanlased reservaatidesse asuma. Samal ajal, mil ameeriklased võitlesid indiaanlastega, vähenes piirkonnas drastiliselt piisonite arv. Kui 1870. aastal hinnati Montanas olevat üle 13 miljonit piisoni, siis 1884. aastaks oli neid üleküttimise tagajärjel terves USA-s alles jäänud vaid paarsada.

8. novembril 1889 sai Montana pealinnaga Helena USA 41. osariigiks.[2]

Haldus Edit

Helena capitol

Osariigi kapitoolium Helenas

Montana seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 50 liikmelisest Senatist ja 100 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. 2013. aastast on osariigi kuberner Steve Bullock.

Osariik jaguneb 56 maakonnaks.

Rahvastik Edit

Elanike arv
Rahvaloendus 0Elanikke  %±

1940   559 456 +4,1%
1950   591 024 +5,6%
1960   674 767 +14,2%
1970   694 409 +2,9%
1980   786 690 +13,3%
1990   799 065 +1,6%
2000   902 195 +12,9%
2010   989 415 +9,7%

2016. aasta seisuga moodustavad 89,4% elanikest valged, 6,6% põlisameeriklased, 0,8% aasialased ja 0,6% mustanahalised. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 3,6%.

Keskmine asustustihedus on 2,73 in/km².

Montanas on märkimisväärne põlisameeriklaste kogukond; põlisameriklased moodustavad osariigi rahvastikust enam kui ühe seitsmendiku. Montanas on kokku seitse indiaanlaste reservaati. Ligi kaks kolmandikku neist elavad reservaatides, ülejäänud reservaatide lähedal asuvates suurlinnades.[2]

Montana osariigi rahvastik on mõnevõrra vanem, kui riigi keskmine. See tuleneb sellest, et noortele pole osariigis piisavalt sobivaid töökohti, mistõttu suundutakse teistesse osariikidesse. Hoolimata sellest on osariigi rahvastik 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses kasvanud kiiremini, kui riigis keskmiselt, tänu sisserändele riigi teistest osadest.[2]

2015. aastal oli keskmine sissetulek leibkonna kohta 47 169 dollarit ja elaniku kohta 26 381 dollarit.[1] 2017. aasta septembri seisuga on töötuse määr 3,9%.[3] Alla vaesuspiiri elab 13,3% elanikest.[1]

Suurimad linnad Edit

Billings, Montana downtown

Billings

Next Pikemalt artiklis Montana linnad
Nr Linn Elanikke (2016) Maakond
1. Billings 110 323 Yellowstone
2. Missoula 72 364 Missoula
3. Great Falls 59 178 Cascade
4. Bozeman 45 250 Gallatin
5. Butte 33 853 Silver Bow
6. Helena 31 169 Lewis and Clark
7. Kalispell 22 761 Flathead
8. Havre 9846 Hill
9. Anaconda 9085 Deer Lodge
10. Miles City 8647 Custer

Transport Edit

Montanas asub mitukümmend lennujaama ja lennuvälja. Tähtsamad lennujaamad on Bozeman Yellowstone'i ja Billings Logani rahvusvaheline lennujaam.

Montanat läbib Amtraki igapäevane rong Empire Builder, mis peatub teel Chicagost Seattle'isse ja Portlandi kaheteistkümnes Montana osariigis asuvas raudteejaamas.[4] Tähtsaim kaubaveoks kasutatav raudteeliin on BNSF Railway.

Montana maanteede kogupikkus on ligi 70 000 km. Ajalooliselt oli tähtsaim läbi osariigi kulgev ida–lääne-suunaline maantee U.S. Route 10, mis ühendas osariigi lõunaosa suurlinnu. Tänapäeval on tähtsamateks selles suunas kulgevad teed üleriigilisse kiirteede võrgustikku Interstate Highway System kuuluvad kiirteed Interstate 90 ja Interstate 94. Teised läbi osariigi idast läände kulgevad maanteed on Route 2, Route 12 ja Montana Highway 200.

Ainus põhja–lõuna-suunaline kiirtee on Interstate 15. Teised tähtsamad samasuunalised maanteed on Route 87, Route 89, Route 93 ja Route 191.

Montana ja Lõuna-Dakota on ainsad osariigid, mille vahelist maismaapiiri ei läbi ühtegi asfaltkattega maanteed.

Kultuur Edit

Suurem osa kultuurielust toimub ülikoolide ja kolledžite ümber. Tähtsamad ülikoolid on Missoulas tegutsev Montana Ülikool ja Bozemanis tegutsev Montana Osariigi Ülikool.

Osariigis ei tegutse ühtegi riigi mõnes kõrgliigas mängivat spordimeeskonda, kuid mitu spordiklubi mängib madalamates liigades. Minor League Baseballi pesapalli liigas Pioneer League mängib neli Montana meeskonda.

Montanas asub 15 suusakeskust.

Sümboolika Edit

VMT-200

Teetähis

Montana quarter, reverse side, 2007

Veeranddollariline

Sündinud Montanas Edit

Viited Edit

Välislingid Edit

Ameerika Ühendriikide osariigid
Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming
Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.