FANDOM


Flag of Minsk, Belarus.png
Lipp
Coat of arms of Minsk.png
Vapp
Belarus adm location map.png
Red pog.png
Minsk
Valgevene asukoht Valgevenes

Minsk (valgevene keeles Мінск) on Valgevene pealinn ja suurim linn. Minsk on samuti Minski oblasti halduskeskus. Minsk asub Bjarezina lisajõe Svislatši kaldal.

Minsk on Valgevene haridus- ja kultuurikeskus ning oluline tööstuslinn. 2012. aastal andis Minsk umbes veerandi Valgevene sisemajanduse kogutoodangust. Linnas tegutseb kaksteist ülikooli.

Minskis asub Sõltumatute Riikide Ühenduse peakontor.

Geograafia Edit

Minsk. A view of Svislach river

Vaade Minskile. Esiplaanil Svislatši jõgi

Minsk asub Minski kõrgustiku kagunõlval Bjarezina lisajõe Svislatši kaldal. Keskmine kõrgus merepinnast on 220 meetrit. Linna pindala on 348,45 km².

Kliima Edit

Minskis valitseb niiske mandriline kliima. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris −4,5 °C ja juulis 18,5 °C. Kõige madal õhutemperatuur on registreeritud 17. jaanuaril 1940, mil oli −40 °C külma. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur on 35,6 °C, mis mõõdeti 3. augustil 2014. Sademeid esineb aastas 690 millimeetrit. Kõige enam sajab juunis ja juulis (89 mm kuus) ning kõige vähem veebruaris (39 mm). Sageli esineb udu, eriti kevaditi ja sügiseti.

Linnaplaneering Edit

Minsk on jagatud üheksaks rajooniks:

Minsk all districts color-2011-05-02 värvus ja nr. Rajoon Valgevenekeelne
nimi
Pindala (km²) Elanikke (2015)
██ 1 Centralny rajoon Цэнтральны раён 22 109 283
██ 2 Saviecki rajoon Савецкі раён 13,7 161 572
██ 3 Pieršamajski rajoon Першамайскі раён 26,4 221 921
██ 4 Partyzanski rajoon Партызанскі раён 64,6 97 697
██ 5 Zavodski rajoon Заводскі раён 36 236 826
██ 6 Leninski rajoon Ленінскі раён 26 217 130
██ 7 Kastryčnicki rajoon Кастрычніцкі раён 19,27 157 511
██ 8 Maskoŭski rajoon Маскоўскі раён 30 284 531
██ 9 Frunzenski rajoon Фрунзенскі раён 43 451 809

Ajalugu Edit

Linna on esmakordselt mainitud 1067. aastal. 1101. aastal sai see Polotski vürstiriigi keskuseks. 14. sajandi läks Minsk Leedu suurvürstiriigi valdusse ning 1793. aastal Teine Poola jagamise tulemusena Vene Keisririigile.[1]

Bundesarchiv Bild 101I-137-1010-37A, Minsk, deutsche Truppen vor modernen Gebäuden

Saksa väed Minskis 1941. aasta augustis

Minsk on ajaloo jooksul korduvalt tugevalt kannatada saanud, sealhulgas sagedaste tulekahjude, 1812. aastal Prantsuse vägede okupatsiooni, 1918. aastal Saksa okupatsiooni, aastatel 19191920 Poola okupatsiooni tõttu ning kõige rängemalt Teises maailmasõjas, mille järel tuli linna praktiliselt uuesti üles ehitada.[1] Linnas elanud juudi kogukonda hävitati süsteemselt Teises maailmasõjas Saksa okupatsiooni ajal.

Vene keisririigi võimu algusega 18. sajandi lõpul sai Minsk Minski kubermangu keskuseks. 1918. aastal sai Minsk vastloodud Valgevene Rahvavabariigi pealinnaks, kuid see valgevenelaste riik liideti juba vähem kui aasta pärast Venemaaga.

Minski rahvastik kasvas aastatel 1959–1989 võrreldes Nõukogude Liidu suurlinnadega oluliselt kiiremini, suurenedes sellel perioodil 500 000 elanikult ligi 1,6 miljonini.

Pärast riigi iseseisvumist on Minskis toimunud sageli poliitilised meeleavaldused.

2011. aasta 11. aprillis toimunud Minski ühes metroojaamas pommiplahvatus, mis nõudis 15 inimelu ja üle 200 inimese sai vigastada.

Majandus Edit

Minsk on Valgevene oluline tööstuskeskus. Majandus tugineb masinaehitusel, eriti veoautode ja traktorite ehitamisel. Minski traktoritehases toodetakse Belarus marki traktoreid ning Minski autotehases MAZ marki veoautosid ja busse. Linnas on toiduainete- ja tekstiilitööstusettevõtteid.

1982. aastal avatud Minski rahvusvaheline lennujaam asub Minski kesklinnast 42 kilomeetrit ida pool. Minski vana lennujaam, 1930. aastatel valminud Minsk-1 suleti lõplikult 2015. aastal.

Transport Edit

Minski ühistranspordivõrku kuuluvad kaheksa trammiliini ja üle 70 trolliliini. Minski metroo avati 1984. aastal. Kui alguses oli metrool kaheksa jaama, siis 2014. aastal 29 jaama koguvõrgustikuga 39 kilomeetrit. Metrool on kaks liini, kuid ehitusjärgus on kolmas liin ja projekteeritakse ka neljandat liini.

Muuseumid ja vaatamisväärsused Edit

Kuigi Minsk sai Teises maailmasõjas tugevalt kannatada, on säilinud mitmed sõjaeelsed hooned, sealhulgas Iosif Lanhbardi projekteeritud valitsushoone (1934) ja Valgevene Riiklik Ooperi- ja Balletiteater (1939), mis jäid sõja-aastatel suhteliselt puutumata. Mitmed sõjas kannatada saanud või võõrvõimu ajal hooletussejäetud hooned on renoveeritud või täielikult uuesti üles ehitatud. Näiteks on täielikult üles ehitatud Vene keisririigi ajal 19. sajandi keskpaigal lammutatud Minski raekoda.

Uuemat arhitektuuri esindavad mitmed 21. sajandil valminud ehitised, näiteks Minski keskraudteejaam (V. Kramarenka ja M. Vinahradau, 2000), Vabariigi palee (M. Pirogov, 2001), Valgevene Rahvusraamatukogu (M. Vinаhradаu ja V. Kramarenka, 2006) ja Minsk-Arena (V. Kutsko, 2010).

Sport Edit

Linnas tegutseb kaks jalgpalliklubi ja kolm jäähokiklubi. Tuntuim jalgpalliklubi on seitsmekordne Valgevene meister FC Dinamo Minsk. Jäähokiklubi Minski Dinamo mängib KHL-is.

2010. aastal valminud Minsk-Arena on mitmeotstarbeline hall, mis mahutab üle 15 000 pealtavaataja. Minsk-Arenal asub Minski Dinamo koduväljak. 2014. aastal toimusid Minskis jäähoki maailmameistrivõistlused, mille mängud leidsid aset Minsk-Arenal ja 8000 pealtvaatajat mahutaval Tšižovka-Arena. 2016. aastal toimusid Minsk-Arenal lühirajauisutamise Euroopa meistrivõistlused.

2019. aastal toimuvad Minskis teises Euroopa mängud.

Sõpruslinnad Edit

Minskil on 27 sõpruslinna[2]:

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 Minsk. Encyclopædia Britannica. Vaadatud 13.3.2018
  2. "Twin towns of Minsk on map". minsk.gov.by. Vaadatud 20.3.2018

Välislingid Edit

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.