Federated States of Micronesia (inglise)
|
|||
---|---|---|---|
|
|||
![]() |
|||
Pealinn | Palikir | ||
Ametlikud keeled | inglise | ||
Pindala | |||
- | Kogupindala | 702 km2 | |
Rahvaarv | |||
- | Rahvaarv | 105 681 (2014) |
Mikroneesia Liiduriigid on saareriik Vaikse ookeani lääneosas Mikroneesias. Riik hõlmab suurema osa Karoliinide saarestikust. Mikroneesia Liiduriigid asuvad Paapua Uus-Guineast kirdes, Guamist ja Mariaanidest lõunas, Naurust ja Marshalli Saartest läänes, ning Belaust ja Filipiinidest idas.
Mikroneesia Liiduriigid koosnevad neljast osariigist: Yap, Chuuk, Pohnpei ja Kosrae. Mikroneesia Liiduriigid on Ameerika Ühendriikidega vabalt assotsieerunud maa. Aastatel 1947–1978 moodustasid praegused Mikroneesia Liiduriigid, Marshalli Saared, Põhja-Mariaanid ja Belau USA hooldusterritooriumi. Mikroneesia Liiduriigid saavutasid iseseisvuse 1986. aastal ja ühinesid 1991. aastal ÜRO-ga. Riigi pealinn Palikir asub Pohnpeil.
Geograafia[]

Mikroneesia Liiduriikide kaart
Mikroneesia Liiduriigid koosnevad 607 saarest, mis laiuvad üle 2900 kilomeetri Karoliinide saarestikus Filipiinidest idas. Asustatud on 65 saart. Riigi kogupindala on 702 km².
Riik koosneb neljast osariigist, milleks on Yap, Chuuk, Pohnpei ja Kosrae. Iga osariik on saanud nime selle koosseisu kuuluva suurima saare järgi. Riigi suurim saar on Pohnpei, mille pindala on 334 km². Saarel asub riigi pealinn Palikir ja riigi kõrgeim koht Dolohmwar (791 m). Pindalalt teisel kohal on hõredamalt asustatud Kosrae, mille pindala on 110 km². Chuuk koosneb Chuuki saarestikust, kuhu kuulub 15 suuremat ja 192 väiksemat saart. Chuuk on kõige suurima elanike arvuga osariik riigis. Yap koosneb neljast suuremast ja seitsmest väiksemast saarest.

Vaade Kolonia linnale Pohnpeil
Mikroneesia Liiduriikides valitseb tüüpiline mereline troopiline kliima. Aastaringselt on niiske ja kuum. Aastane keskmine õhutemperatuur on 26–27 °C. Sademeid langeb aastas kuni 4500 mm, kõige enam juunist novembrini. Piirkondlik sademete hulk oleneb igakuiselt valitsevast tuule suunast: talvel domineerib kirdemussoon, suvel kagupassaadid. Saartel, mis asetsevad ekvaatorist enam kui viis kraadi eemal, esinevad juulist novembrini troopilised tsüklonid.
Saared on kaetud lopsaka vihmametsaga, mis on elustikurikkad. Iseloomulikud on palmilised ja leivapuud. Riigi ainsad põlised maismaaimetajad on nahkhiired. Linnuliike esineb umbes 225. Mereelustik on liigirikas.
Ajalugu[]
Arheoloogilised ja keelelised tõendid näitavad, et Mikroneesia Liiduriikide ala asustati 2000–3000 aastat tagasi. Esimesed asukad saabusid piirkonda Kagu-Aasiast.
Haldusjaotus[]
Mikroneesia jaguneb neljaks osariigiks, mis jagunevad omakorda valdadeks.
Osariik | Pealinn | Pindala (km²) | Elanikke (2010) |
---|---|---|---|
![]() |
Weno | 127,2 | 48 651 |
![]() |
Tofol | 109,6 | 6 616 |
![]() |
Kolonia | 345,2 | 35 981 |
![]() |
Colonia | 118,9 | 11 376 |
Majandus[]
Rahaühik on USA dollar (USD).
Sümboolika[]
Lipp[]

Võeti kasutusele 10. novembril 1979. Sinine taust sümboliseerib Vaikset ookeani ja neli tähte nelja osariiki: Chuuk, Pohnpei, Kosrae ja Yap.
Pitsat[]

Võeti kasutusele 1986.
Hümn[]
Riigihümn on "Patriots of Micronesia". Viis Hans Ferdinand Massmanni seatud laulu "Ich hab' mich ergeben" järgi.