FANDOM


State of Michigan
Flag of Michigan.png Seal of Michigan.png
Deviis: Si quaeris peninsulam amoenam circumspice
Michigan in United States.png
PealinnLansing
Rahvaarv9 962 311 (2017)[1]
Pindala250 493 km²
LühendidMI, Mich.
Michigan on Ameerika Ühendriikide osariik Kesk-Läänes Suure järvistu piirkonnas. Michigan koosneb kahest poolsaarest: Alam- ja Ülem-Michigani poolsaarest. Ülem-Michigani poolsaart eraldab Alam-Michigani poolsaarest Mackinaci väin, mis ühendab Huroni järve Michigani järvega. Michigan on rannajoone pikkuselt teine osariik USA-s. Michigani pindala on 250 493 km². Elanike arv on 2017. aasta seisuga arvestustuse järgi 9 962 311.[1]

Sõna "Michigan" tuleneb prantsuse vormist odžibveikeelse sõna mishigamaa kohta, mis tähendab "suur vesi" või "suur järv".

Geograafia Edit

Tahquamenon falls upper

Tahquamenon Falls Ülem-Michigani poolsaarel

Michigani pindala on 250 493 km². Michigan piirneb lõunas Indiana ja Ohio osariigiga ja Ülem-Michigani poolsaare kaudu Wisconsiniga. Michigan on pindalalt riigi 11. osariik. Ülem-Michigani poolsaar on metsane ja lääneosas mägisem. Osariigi kõrgeim mägi on Mount Arvon (603 m).

Michigani on arvukalt saari, millest suurimad on Michigani järves paiknevad Põhja-Manitou ja Lõuna-Manitou saared ning Beaver; Ülemjärves paiknevad Isle Royale ja Grand Island; Huroni järves paiknevad Bois Blanc ja Mackinac. Michiganis asub umbes 150 tuletorni, rohkem kui üheski teises USA osariigis.

Michigani jõed on üldiselt lühikesed, madalad ja vähelaevatatavad. Suurimad jõed on Detroit, Saint Mary ja Saint Clair. Michiganis on üle 64 000 järve. Michiganis olles ei saa kunagi asuda mõnest veekogust kaugemal kui 40 km ja rannikust 137 km kaugusel. Michigani rannajoone pikkus on 5292 km.

Osariigis asub mitu Rahvusliku Pargiteenistuse hallatavat kaitseala, sh Ülemjärvel asuv Isle Royale'i rahvuspark. Lisaks asub osariigis neli metsakaitseala, 78 osariikliku parki ja kuus osariikliku metsa.

Kliima Edit

Michiganis valitseb mandriline kliima. Alam-Michigani poolsaare kesk- ja lõunaosas on suved soojad ja talved külmad. Poolsaare põhjaosas ja Ülem-Michigani poolsaares on suved soojad, kuid lühikesed ning talved pikemad ja külmemad. Talvel esineb läheduse tõttu Suurele järvistule suuri lumetorme. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Michiganis on 44 °C, mis mõõdeti 13. juulil 1936 Mios. Madalaim temperatuur mõõdeti Vanderbiltis 9. veebruaril 1934, mil oli −46 °C külma.

Osariigis esineb aastas umbes 30 äikestormiga päeva. Aastas esineb 17 tornaadot, eriti osariigi lõunaosas, mis jääb Tornado Alley piirile. Ülem-Michigani poolsaarel on tornaadod harvad.

Ajalugu Edit

Eurooplaste saabumise ajal elasid praeguse Michigani alal algonkiinid, kellest arvukamad olid kolm hõimu: odžibveid, ottavad ja potavatomid. Esimeste eurooplasena jõudsid praeguse Michigani alale 1622. aastal Étienne Brûlé ekspeditsioon. Esimene alaline asula oli Sault Ste. Marie, mis rajati 1668. aastal katolike misjonide keskusena. 1701. aastal asutas prantsuse maadeavastaja ja sõjaväelane Antoine de la Mothe Cadillac Fort Pontchartrain du Détroiti, millest sai karusnahakaubandus- ja halduskeskus ning tähtsaim Prantsusmaa asula Suure järvistu piirkonnas.[2]

Michigan 1718

Osa Guillaume Delisle'i kaardist Carte de la Louisiane et du cours du Mississipi, millel on Michigani praegune ala ligikauduselt välja toodud heledamalt.

17. sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni kuulus Michigani vahelduvalt Prantsusmaale ja Suurbritanniale. Seitsmeaastane sõja tulemusena loobus Prantsusmaa oma valdustest Põhja-Ameerikas. 1763. aastal sõlmitud Pariisi rahuga võttis Suurbritannia enda kontrolli alla Kanada ja Prantsusmaale kuulunud alad, mis jäid Mississippi jõest itta. Briti valitsus ajal kuulus Michigan Kanada alla. Ameerika iseseisvussõja ajal (1775–83) oli Detroitil oluline toetus Briti vägedele.[2]

Erinevalt prantslastest ei olnud brittide suhted indiaanlastega head ning brittide ja paljude hõimude vahel puhkes kiiresti vaen. Pontiaci sõja ajal (1763–1766) langesid paljud brittide kontrollitud kindlustised põliselanike kätte ja brittide poolel olid tõsised kaotused. Indiaanlased aga loobusid peagi vastupanu osutamast ja britid taastasid piirkonna üle kontrolli.[2]

Hauling at Thomas Foster's, by Jenney, J A (detail)

Metsavedu 19. sajandi lõpul

Michigani ala läks USA valdusse 1783. aastal. 1787. aastal sai see äsjaloodud Loodeterritooriumi osaks. Indiaanlastelt võeti see järel nende maad ära, osa neist paigutati Michiganis asuvatasse reservaatidesse, samas kui teised asustati ümber läände. 1805. aastal eraldati Indiana Territooriumist Michigani Territoorium, mille pealinnaks sai Detroit. 1812. aasta sõja ajal langes Detroit mõneks ajaks brittide kätte. 1825. aastal valminud Erie kanal hõlbustas uusasunikel piirkonda jõudmist ning avas turu Michigani idakaldal. 26. veebruaril 1837 sai Michigan USA 26. osariigiks. Aasta enne seda oli Ohio osariigiga toimunud piirivaidlus Toledo riba üle (Toledo sõda).

Inimesi hakkas osariiki saabuma üha rohkem 1840. ja 1850. aastatel, kes asusid tegelema põllumajandusega või asusid tööle Ülem-Michigani poolsaarel avatud raua- ja vasekaevandustesse. 1847. aastal viidi osariigi pealinn rohkem keskosas asuvasse Lansingi.

20. sajandil domineeris osariigi majanduses autotööstus. Üheks maailma autotööstuse keskuseks sai Detroit. Maailmasõdade ajal hoogustus lisaks sõjavarustusetööstus. Uued töökohad meelitasid sisserändajaid Euroopast ja ülejäänud USA-st, eriti lõunaosariikidest. Teise maailmasõja järel algas inimeste suundumine eeslinnadesse, mida toetas kiire maanteede süsteemi areng. Sellega algas 1950. aastatel siselinnades elanike arvu ja tööstuse allakäik. 20. sajandil suurenes Michiganis rassiline eraldatus, mis vallandas aastatel 1943 ja 1967 Detroitis mässu.

Haldus Edit

Michigan state capitol

Osariigi kapitoolium Lansingis

Michigani seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 38 liikmelisest Senatist ja 110 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. Kuberner valitakse neljaks aastaks. 2011. aastast on osariigi kuberner Rick Snyder. Kohtuvõim on jagatud ülemkohtu ja apellatsioonikohtu vahel.

Osariik jaguneb 83 maakonnaks.

Michigan oli 1846. aastal esimene osariik, mis kaotas surmanuhtluse.

Rahvastik Edit

Elanike arv
Rahvaloendus 0Elanikke  %±

1940   5 256 106 +8,5%
1950   6 371 766 +21,2%
1960   7 823 194 +22,8%
1970   8 875 083 +13,4%
1980   9 262 078 +4,4%
1990   9 295 297 +0,4%
2000   9 938 444 +6,9%
2010   9 883 640 –0,6%

Rahvaarv on 2017. aasta seisuga arvestuse järgi 9 962 311. Keskmine asustustihedus on 68,0 in/km².

2016. aasta seisuga moodustavad rahvastkust 79,6% elanikest moodustavad valged, 14,2% mustanahalised, 3,1% aasialased ja 0,7% põlisameeriklased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 5,0%.[1] Michiganis asub suurim hollandlaste, makedoonlaste ja soomlaste elanikkond USA-s.

Keskmine sissetulek leibkonna kohta oli 2016. aastal 50 803 dollarit ja elaniku kohta 27 549 dollarit.[1] 2018. aasta veebruari seisuga on töötuse määr 4,8%.[3] Alla vaesuspiiri elab 15% elanikest.[1]

Suurimad linnad Edit

Headquarters of GM in Detroit

Detroiti pilvelõhkujad

Nr Linn Elanikke (2016) Maakond
1. Detroit 672 795 Wayne
2. Grand Rapids 196 445 Kent
3. Warren 135 125 Macomb
4. Sterling Heights 132 427 Macomb
5. Ann Arbor 120 782 Washtenaw
6. Lansing 116 020 Eaton, Ingham, Clinton
7. Flint 97 386 Genesee
8. Dearborn 94 444 Wayne
9. Livonia 94 041 Wayne
10. Troy 83 641 Oakland

Sport Edit

Esimesed spordiklubid asutati 1850. aastate lõpus ja 1860. aastate alguses, milleks olid pesapallimeeskonnad. 1894. aastal asutati pesapalliklubi Detroit Tigers, mis on kümnel korral võitnud American League.

Muud USA kõrgliigades mängivad meeskonnad on ameerika jalgpalliklubi Detroit Lions, jäähokiklubi Detroit Red Wings ja korvpalliklubi Detroit Pistons.

Sümboolika Edit

M-28

Teetähis

2004 MI Proof

Veeranddollariline

Viited Edit

Kirjandus Edit

Välislingid Edit

Ameerika Ühendriikide osariigid
Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming
Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.