Mertensi tsuuga

Mertensi tsuuga
	; Mertensi tsuuga Henry M. Jacksoni ürgloodusalal Washingtonis
Taksonoomia
Riik:	Taimed Plantae;
Hõimkond:	Paljasseemnetaimed Pinophyta;
Klass:	Okaspuud Pinopsida;
Selts:	Okaspuulaadsed Pinales;
Sugukond:	Männilised Pinaceae;
Perekond:	Tsuuga Tsuga;
Liik:	Mertensi tsuuga;
Ladinakeelne nimetus
	Tsuga mertensiana; (Bong.) Carr.

Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana) on männiliste sugukonda tsuuga perekonda kuuluv okaspuu. See on nime saanud Saksa botaaniku Karl Heinrich Mertensi järgi.

Mertensi tsuuga on suur igihaljas okaspuu, kasvab 20–40 m (59 m) kõrguseks. Puutüve läbimõõt on kuni 2 m. Koor on õhuke ja krobeline ning hallikas. Võrsed on oranžikaspruunid ja umbes 1 mm pikad. Okkad 7–25 mm pikad ja 1–1,5 mm laiad, pehmed ning tömbi tipuga. Käbid on väiksed (kuid teistest tsuugade käbidest suuremad), 33–80 mm pikad ja 8–10 mm laiad silinderjad, noorena punakaslillad (harva rohelised), pärast õitsemist punakaspruunid. Seemned on punakaspruunid, pikkus 2–3 mm. Oksad on kohanenud taluma tugevat lume- ja jääkoormust.

See kasvab looduslikult Põhja-Ameerika läänerannikul California keskosast kuni Kenai poolsaareni Alaskal. See on peaaegu võrdse levikuga läänetsuugaga, kuid enamasti kasvab Mertensi tsuuga kõrgemates mägedes, v.a põhjapoolsetel aladel. Erinevalt teistest tsuugadest ei sobi Mertensi tsuugale varjuline kasvukoht.

Mertensi tsuuga kasvab ilupuuna Suurbritannias ja Skandinaavias.

Mertensi tsuugal on kaks alamliiki:

Tsuga mertensiana subsp. mertensiana – Levinud Kesk-Oregonist põhja pool. Käbid on väiksemad, 12–25 mm pikad. Alamliigil on kaks teisendit.
Tsuga mertensiana subsp. grandicona – Levinud Kesk-Oregonist lõuna pool. Okkad on tugevalt hallikasrohelised, käbid on suuremad, 45–80 mm pikad.