| Estados Unidos Mexicanos (hispaania) | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
|||||
| Hümn: "Himno Nacional Mexicano" | |||||
 |
|||||
| Pealinn | México | ||||
| Rahvaarv | 128 649 565 (2020) | ||||
| Pindala | 1 972 550 km² | ||||
| Ametlikud keeled | hispaania | ||||
| Rahvuspüha | 16. september | ||||
| Rahaühik | Mehhiko peeso (MXN) | ||||
| Tippdomeen | .mx | ||||
Mehhiko on riik Põhja-Ameerikas. See piirneb põhjas Ameerika Ühendriikidega ning kagus Guatemala ja Belize'iga. Lõunasse ja läände jääb Vaikne ookean, kagusse Kariibi meri ja itaalia Mehhiko laht. Mehhiko on pindalt Ameerika mandri viies ja maailma 13. riik. Rahvaarvult on Mehhiko Ameerikas kolmandal kohal ja maailmas 11.
Enne eurooplaste saabumist paiknes Mehhikos mitu kõrgelt arenenud tsivilisatsiooni. 1521. aastal koloniseeris Mehhiko Hispaania. Mehhiko kuulutas ennast iseseisvaks 16. septembril 1810. 16. septembrit tähistatakse Mehhikos rahvuspühana. Iseseisvuse suutis Mehhiko välja võidelda enam kui kümme aastat väldanud iseseisvussõja tulemusena.
Etümoloogia[]
Ajalugu[]
Geograafia[]
Geoloogiline ehitus ja pinnamood[]
Kliima[]
Taimestik[]
Loomastik[]
Kaitsealad[]
Riik[]
Haldusjaotus[]
Mehhiko on jagatud 31 osariigiks ja üheks Liiduringkonnaks.
Rahvastik[]
Demograafilised näitajad[]
Suurimad linnad[]
| Koht | Linn | Osariik | Elanikke (2010) |
|---|---|---|---|
| 1. | México | Liiduringkond | 8 555 272 |
| 2. | Ecatepec de Morelos | México | 1 655 015 |
| 3. | Guadalajara | Jalisco | 1 495 182 |
| 4. | Puebla | Puebla | 1 434 062 |
| 5. | Ciudad Juárez | Chihuahua | 1 321 004 |
| 6. | Tijuana | Baja California | 1 300 983 |
| 7. | León | Guanajuato | 1 238 962 |
| 8. | Zapopan | Jalisco | 1 142 483 |
| 9. | Monterrey | Nuevo León | 1 135 512 |
| 10. | Nezahualcóyotl | México | 1 104 585 |
Majandus[]
Valuuta[]
Rahaühik on Mehhiko peeso (MXN).
Kultuur[]
Sport[]
Estadio Azteca, mida peetakse üheks kõige ikoonilisemaks staadioniks maailmas, võõrustas 1970. ja 1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste finaale
Populaarsem spordiala on jalgpall. Arvatakse, et jalgpalli tõid Mehhikosse 19. sajandi lõpul briti päritolu kaevurid. Esimene jalgpalliliiga alustas tegevust 1902. aastal ning Mehhiko praegune profiliiga Liga MX sai alguse 1943. aastal.
Mehhikos peeti 1968. aastal XIX. suveolümpiamängud, mis olid esimesed Ladina-Ameerikas toimunud suveolümpiamängud. Riigis on toimunud 1970. ja 1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused. Panameerika mänge on Mehhiko võõrustanud kokku kolmel korral: 1955. ja 1975. aastal oli korraldajalinnaks México ning 2011. aastal Guadalajara.
Mehhikos on väga populaarne spordiala ka pesapall. 1925. aastal loodud Mehhiko pesapalliliiga Liga Mexicana de Beisbol on riigi vanim professionaalne spordiliiga.
Mehhiko rahvusspordialaks peetakse rodeoga sarnanev charrería, mille juured ulatuvad koloniaalaega.
Populaarne meelelahutuslik vaatemäng on härjavõitlus ning härjavõitluse areenid on peaaegu kõikides suuremates linnades. Profimaadlus ehk lucha libre pälvib samuti suurt publikuhuvi.
Teised populaarsemad spordialad on korvpall, poks ja kergejõustik, eriti käimine, kus Mehhiko sportlased on võitnud kümme olümpiamedalit.
Sümboolika[]
- Rahvuslill on daalia.
- Rahvuslinnud on kaljukotkas ja tuttkarakaara.
- Rahvusvili on avokaado.
- Rahvuspuu on mehhiko sooküpress.
Lipp[]
Võeti kasutusele 16. septembril 1968. Lipp on vertikaalne trikoloor: roheline, valge ja punane. Keskel, valgel laiul on kujutatud Mehhiko vapp.
Vapp[]
Võeti kasutusele 16. septembril 1968. See kujutab viigikaktusel seisvat kaljukotkast, kelle hambus on lõgismadu. Kotka ja lõgismao motiiv pärineb asteegi legendist.
Hümn[]
Riigihümn on "Himno Nacional Mexicano" ('Mehhiko rahvushümn1'). Võeti kasutusele 1943. Sõnad Francisco González Bocanegra, viis Jaime Nunó.