FANDOM


Estados Unidos Mexicanos (hispaania)
Flag of Mexico.png Coat of arms of Mexico.png
Hümn: "Himno Nacional Mexicano"
MEX orthographic.png
PealinnMéxico
Rahvaarv123 675 325 (2017)
Pindala1 972 550 km²
Ametlikud keeledhispaania
Rahvuspüha16. september
RahaühikMehhiko peeso (MXN)
Tippdomeen.mx

Mehhiko on riik Põhja-Ameerikas. See piirneb põhjas Ameerika Ühendriikidega ning kagus Guatemala ja Belize'iga. Lõunasse ja läände jääb Vaikne ookean, kagusse Kariibi meri ja itaalia Mehhiko laht. Mehhiko on pindalt Ameerika mandri viies ja maailma 13. riik. Rahvaarvult on Mehhiko Ameerikas kolmandal kohal ja maailmas 11.

Enne eurooplaste saabumist paiknes Mehhikos mitu kõrgelt arenenud tsivilisatsiooni. 1521. aastal koloniseeris Mehhiko Hispaania. Mehhiko kuulutas ennast iseseisvaks 16. septembril 1810. 16. septembrit tähistatakse Mehhikos rahvuspühana. Iseseisvuse suutis Mehhiko välja võidelda enam kui kümme aastat väldanud iseseisvussõja tulemusena.

Etümoloogia Edit

Ajalugu Edit

Geograafia Edit

Geoloogiline ehitus ja pinnamood Edit

Kliima Edit

Taimestik Edit

Loomastik Edit

Kaitsealad Edit

Riik Edit

Haldusjaotus Edit

Mehhiko on jagatud 31 osariigiks ja üheks Liiduringkonnaks.

Rahvastik Edit

Demograafilised näitajad Edit

Suurimad linnad Edit

Koht Linn Osariik Elanikke (2010)
1. México Liiduringkond 8 555 272
2. Ecatepec de Morelos México 1 655 015
3. Guadalajara Jalisco 1 495 182
4. Puebla Puebla 1 434 062
5. Ciudad Juárez Chihuahua 1 321 004
6. Tijuana Baja California 1 300 983
7. León Guanajuato 1 238 962
8. Zapopan Jalisco 1 142 483
9. Monterrey Nuevo León 1 135 512
10. Nezahualcóyotl México 1 104 585

Majandus Edit

Valuuta Edit

Rahaühik on Mehhiko peeso (MXN).

Kultuur Edit

Sport Edit

Estadio Azteca, 2015

Estadio Azteca, mida peetakse üheks kõige ikoonilisemaks staadioniks maailmas, võõrustas 1970. ja 1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistuste finaale

Populaarsem spordiala on jalgpall. Arvatakse, et jalgpalli tõid Mehhikosse 19. sajandi lõpul briti päritolu kaevurid. Esimene jalgpalliliiga alustas tegevust 1902. aastal ning Mehhiko praegune profiliiga Liga MX sai alguse 1943. aastal.

Mehhikos peeti 1968. aastal XIX. suveolümpiamängud, mis olid esimesed Ladina-Ameerikas toimunud suveolümpiamängud. Riigis on toimunud 1970. ja 1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused. Panameerika mänge on Mehhiko võõrustanud kokku kolmel korral: 1955. ja 1975. aastal oli korraldajalinnaks México ning 2011. aastal Guadalajara.

Mehhikos on väga populaarne spordiala ka pesapall. 1925. aastal loodud Mehhiko pesapalliliiga Liga Mexicana de Beisbol on riigi vanim professionaalne spordiliiga.

Mehhiko rahvusspordialaks peetakse rodeoga sarnanev charrería, mille juured ulatuvad koloniaalaega.

Populaarne meelelahutuslik vaatemäng on härjavõitlus ning härjavõitluse areenid on peaaegu kõikides suuremates linnades. Profimaadlus ehk lucha libre pälvib samuti suurt publikuhuvi.

Teised populaarsemad spordialad on korvpall, poks ja kergejõustik, eriti käimine, kus Mehhiko sportlased on võitnud kümme olümpiamedalit.

Sümboolika Edit

Lipp Edit

Flag of Mexico

Võeti kasutusele 16 IX 1968. Lipp on vertikaalne trikoloor: roheline, valge ja punane. Keskel, valgel laiul on kujutatud Mehhiko vapp.

Vapp Edit

Coat of arms of Mexico

Võeti kasutusele 16. septembril 1968. See kujutab viigikaktusel seisvat kaljukotkast, kelle hambus on lõgismadu. Kotka ja lõgismao motiiv pärineb asteegi legendist.

Hümn Edit

Riigihümn on "Himno Nacional Mexicano" ('Mehhiko rahvushümn1'). Võeti kastusele 1943. Sõnad Francisco González Bocanegra, viis Jaime Nunó.