FANDOM


Bra alt
Ankkapurhan linna

McPardi loss Don Rosa koomiksis "Kiri kodust"

McPardi loss (inglk McDuck Castle) on Piilupart Donaldi koomiksites esinev väljamõeldud loss Šotimaal, mis on kuulunud sajandeid McPartide klannile. Lossi omanik on Robert McPart, klanni viimane meesliin.

Esmakordselt esines McPardi loss Carl Barksi koomiksis "Vana lossi saladus" 1947. aastal. Hiljem on lossi kujutatud Don Rosa mitmes enda koomiksis, sh McPardi eluloost ja minevikust rääkivas koomiksisarjas "Robert McPardi elu ja teod". Vastavalt ühele Rosa koomiksile asetseb loss Rannochi nõmmel Šoti mägismaal.

Loomine Edit

Harlech Castle with Snowdon

Harlechi loss Walesis, McPardi lossi esmase välisilme eeskuju

Carl Barks sai koomiksi "The Old Castle's Secret" ("Vana lossi saladus") inspiratsiooni 1947. aasta juuli National Geographici ajakirjas ilmunud Norman Wilkinsoni artiklist "British Castles, History in Stone". Artiklis oli illustratsioon muu hulgas Wilkinsoni joonistus Walesis paiknevast Harlechi lossist. Barks kopeeris McPardi lossi välisilme üsna täpselt Harlechi massiivsete välisseinte ja ümarate nurgatornide järgi, lisades vaid seintele sakilised ääred, veel mõne torni ja kindlustise. Kuid suure lossitorni mudeliks valis ta Harlechi lossi asemel ajakirja eelmise aasta väljaandes esinenud Šotimaal paikneva Cawdori lossi. McPardi lossi ümbruseks seadis Barks mägise nõmmemaastiku, samas kui Harlechi loss seisis kunagi kõrgel kaljuserval mere ääres, kust meri on nüüdseks veidi taandunud.

McPardi lossi siseinterjööri eeskujuks võttis Barks täielikult Wilkinsoni joonistuse Winchesteri lossist, kuigi muutis ümarad kivisambad nurgelisteks ja mõõtmetelt peenemaks. Don Rosa kasutas omakorda koomiksis "The Last of the Clan McDuck" McPardi lossi suure saali eeskujuna Hal Fosteri koomiksis "Prints Vapper" esinenud Kuningas Arthuri legendist pärit Cameloti lossi siseinterjööri.

Esinemine koomiksites Edit

CawdorCastleScotland

Cawdori loss Šotimaal, mille lossitorni Barks jäljendas

Barksi loos "Vana lossi saladus" on McPardi loss suur hall kivist kindlus, mida ümbritseb madal vallikraav. Lossi nurkades paikneb neli suurt ümartorni ja lossi keskel kõrge, ruudukujulisel aluspinnal lossitorn. Lossi saali ja koridori äärtesse on seatud mitmed vanad McPartide raudrüüd. McPardi lossi lähedal nõmmel asub McPartide kalmistu. Sinna on maetud ka Rooberti vanemad Fergus ja Downy. Lähim asustatud koht on Don Rosa järgi väike küla nimega MacDuich.

Kuigi "Vana lossi saladuses" on McPardi lossi lossitorni osa katusest sisselangenud, on loss siiski üldjoones heas seisukorras. Enam kui kümme aastat hiljem, koomiksis "Hound of the Whiskervilles" (1960) esineb loss varemena.

Loss on esinenud veel Don Rosa lugudes "The Last of the Clan McDuck" (1992), "The New Laird of Castle McDuck" (1993), "The Billionaire of Dismal Downs" (1993) ja "Kiri kodust" ("A Letter from Home"; 2004).

Lossi ajalugu Edit

Avaldatud lugudes ei selgu, millal McPardi loss täpselt ehitatud on, kuid selle kohal asus mingi kindlustis juba vähemalt 1057. aastal. McPartide klann oli Šotimaal juba mitu sajandit varem, mida tõendab ka Don Rosa koostatud Robert McPardi eluloosari. 1220. aastal müüris Sir Soomülgas McPart lossi vangikeldri kinni, kuna selle hooldamine oli liiga kulukas. Samal ajal ehitas ta vangikeldrisse kaks salajast sissekäiku. Üks neist asus lossis ja teine Sir Soomülka haual kalmistul.

14. sajandi alguses rajati lossi templirüütlite varakamber ja McPartide klann nimetati pärilikeks varahoidjateks, kes pidid hoolitsema aarde säilimise eest. Templirüütlite varakamber ehitati lossi alla paiknevasse suurde maaalusesse saali, kuhu pääses salajase tee kaudu läbi vangikeldri. Aarde olemasolu unustati aastateks, kuni Roberti isa Fergus aastal 1900 salajase tee taasavastas, kuid varakambrit avada tal siiski ei õnnestunud. Aardekambri avastas Robert alles pool sajandit hiljem Don Rosa loos "Kiri kodust".

Pärast ligi kuus sajandit McPardi lossis elanud McPardid olid sunnitud oma kinnisvaralt lahkuma, kuna seal hakkas kummitama koletislik must koer. Sajandeid hiljem selgus Barksi loos "Hound of the Whiskervilles", et kummituslik koer oli tegelikult rivaalitseva klanni Whiskerville'ide liige, kes oli ennast ise koeraks maskeerinud. McPardid jäid lossi omanikeks, kuid ligi kaks sajandit lossis ei elatud ja see seisis tühjana.

1885. aastal oli McPartidel loss maksuvõla tõttu oht kaotada, kuid viimasel hetkel tasus Robert Ameerikast naastes võla vasekaevanduse müügist saadud kümne tuhande dollarilise tšekiga. Pärast seda elas perekond taas lossis, kuni Robert 1902. aastal Šotimaale naasis. Tal oli algselt plaan McPardi lossi elama asuda, kuid traditsioonilised šoti mängud veensid teda, et ta ei ole enam piirkonnaga kohanenud. Robert suundus oma õega Pardilinna. Lahkumispäeval suri nende isa Fergus.

Peaaegu viis aastakümmet ei elanud lossis kedagi peale Scottie McTerrieri, kelle Robert oli sinna 1902. aastal tööle palganud. McTerrier suri paar kuud enne "Vana lossi saladuse" sündmusi. Lossile tuli leida uus majapidaja, kelleks Donald palkas Roberti teadmata tema õe Mathilda, kellega Robert ligi 25 aastat ei suhelnud.

Kirjandus Edit